Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
vanemad pidid maksma mõned kopikad trahvi kui koolipoiss päeva puudus. Kihelkonnakooli astumiseks ei olnud nõue see, et sa oled käinud eelnevalt külakoolis vaid hinnati taibukust ja lugemisoskust. Eesmärk oli külakoolis saadud teadmiste täiendamine ja eriti õpilaste ettevalmistamine tulevasele maaelule ja põllumajandusele. Kui õpetustase sõltus koolmeistri võimetest, siis õppeained pani paika kirikuõpetaja. Enamasti täiendas kihelkonnakool külakoolist saadud lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained, mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest, mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus
Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole
Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820- 1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele. Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna-
sajandi lõppu, mil paljud olevat mõistnud lugeda. 1760ndail aastail oli kihelkonnas üks kool, 1840. a aga juba 10 kooli 493 õpilasega. 1863. a oli kihelkonnas 18 rahvakooli. 1832. a tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812-1906), kes esimesel tegevusaastal asutas oma majas väikese kooli, mille muutis 1935. a kihelkonnakooliks. Koolitöö toimus vastavalt õpilaste soovile kas eesti või saksa keeles, õpilasi tuli kooli teistestki kihelkondadest. Simuna kihelkonnakool oli 19. sajandi keskel ainuke kihelkonnakool Põhja-Eestis ning jäi mitme aastakümne jooksul Põhja-Eesti tähtsaimaks õppeasutuseks. Simuna kihelkonnakool kujunes arvestatavaks koolmeistrite ettevalmistamise kohaks. 1863. aastaks oli kihelkonnakoolis õppinud 247 last, nende seas 12 tüdrukut. 1907. a asutati Simuna Noorsoo Kasvatamise Seltsi eestikeelne erakool, kooli oma maja valmis 1908. aastal. 1965. a sai hoone juurdeehituse, lisandus 8 klassiruumi. 1997
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus
Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit
Tööstus hakkas ka Eestisse jõudma ja arenes kiiresti, rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus. Eestis valmistati ka palju paberit, toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas
Tartu Ülikool asutati aastal 1632 ja õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli asutamise aktidele kirjutas alla Gustav II Adolf. Põhjasõda (1700-1721) katkestas Ülikooli tegevuse ja see avati taas aastal 1802. Seal oli neli teduskonda: Usuteaduskond Arstiteaduskond Õigusteaduskond Kunstiteaduskond (Need teaduskonnad olid ka enne.) Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. 7. Estofiilide liikumine. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti
Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisemaks kui pärisorjade oma. Alla käis haridus, vaimuelu. Aleksandri viimastel aastatel sai impeeriumi tegelikuks valitsejaks keisri lähim usaldusalune kindral A. Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja,
kroonualgkoolid, ministeeriumikoolid ja linnakoolid. Sellesse koolirühma kuulus 7% alghariduskoolidest ja 16,6% algkoolide õpilaste üldarvust Keskhariduskoolid aastail 1905-1917 1912.aastal pandi Tartus alus Aleksandra Zilova I järgu tütarlastekoolile, mis sai juba järgmisel aastal eragümnaasiumi õigused 1915.aasta lõpul tegutses Eestis 10 vene õppekeelega tütarlaste gümnaasiumi kokku 2906 õpilasega. Põltsamaa kihelkonnakool Põltsamaa vene kihelkonnakool Põltsamaa Kõrgem algkool Kasutatud allikad: Raamat ,,Eesti kooli ajalugu" www.poltsamaa.edu.ee
keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused
OSKAR LUTS KARINA KARU Oskar Lutsu elulugu Sündis 7. jaanuar 1887 Palamuse kihelkond Järvepere külas. Suri 23. märts 1953 Tartus. Oli eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... : "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne. Tootsi pulm : pildikesed lähemast minevikust. Sügis : Tootsi lugude järg. Tartu, 1938.
Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. 19. sajandil jõudis mitmetes koolides lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. Eesti koolipoisid olevat laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari")
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- ...
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872),
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükki...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765. aastal uus koolikorraldus Eestis, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada mõisa- ehk külakool ja igas kihelkonnas köstri- ehk kihelkonnakool. Seaduse elluviimine kulges siiski aeglaselt, edenedes paremini Lõuna-Eestis. Talupoegade lugemisoskuski oli seal üldiselt parem- kohati oskas neist 2/3 lugeda, kuid kirjutamine oli jõukohane vähestele. 18. sajandi arengus Põhjamaades on väga palju sarnaseid nüansse, kuid pigem domineerivad siiski erinevused.
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut
rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik, esimene eesti keelne ajaleht ,,Lühhike Öpetus", eesti keelse ilmaliku kirjanduse väljaandmine, arhidektuuris 1770 Barokk edasi klassitsissm *19 saj esimene pool- Tartu Ülikooli taasavamine 1802, koolisüst - valla ja kihelkonnakool kreiskool(kõikides linnades) gümnaasium(tallinn, tartu) - ülikool *estofiilne tegevus- Balti sakslastest eesti kultuuri ja keele huvilised *Kreutzvald koostab Kalevipoja (1863 ilmus rahvaväljaanne) *Balti-saksa kultuuri õitseng, arhidektuuris klassitsism *J.Köler esimene eesti kunstnik
· Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste
Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja
1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate
olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sai avalikel üritustel „eestlane” ● Olulisel kohal olid poliitilised miitingud Seltside tekkimine ● 19. saj. loodud seltsides räägiti põhiliselt eesti keele ja meele arendamisest ● Tekkisid eesti : o kirjandus o kunst o teater o muusika o koolid ● 20. saj. räägiti põhiliselt eesti riigi taastamisest ja arendamisest. Haridus ● 3 aastat vallakoolis- kohustuslik kõigile talulastele ● Kihelkonnakool ● Saksakeelsed koolid: kreisikool, gümnaasium, Tartu Ülikool ● 1870 Eesti Üliõpilaste Selts- seltsi värvi sinine, must ja valge muutusid rahvusvärvideks. Ärkamisaja tähtsamad tegelased Johann Voldemar Jannsen Asutas esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Tartus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. Luuakse laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jacob Hurt Eesti rahvaluule- ja keele teadlane,vaimulik.
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö"
1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. Hariduselu Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks
vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed
kohalikud. Seadus andis omavalitsusele vabad käed, riigi kontroll jäi tagasihoidlikumaks. Kogukonna moodustasid mõisa alal elavad talupojad, väiksemad vallad ühendati suurematega. Omavalitsuse tegevuse kaudu saadud kogemused oli olulised eeldused oma riigi loomisel. Haridus oli samuti üheks suureks pöördepunktiks Eesti ajaloos. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldusega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva sedaused panid aluse kindlamale kooliharidusele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seals peaaegu täielikult lugemis ja kirjutamis oskus.
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes)
kiiresti üle saada. Anti ka esimene piibel välja Eesti keeles. Selle töö viis lõpule Jüri kiriku õpetaja Anton-Thor Helle. Valgustusliikumine 18. sajandi keskpaigal pakkus huvi Baltikumile Lääne-Euroopast siia jõudnud valgustusliikumine mille põhieesmärgiks oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool. 1787. aastaks oli juba Eestis pea 542 talurahva kooli. Külakoolides õpetati lugemist ning piiblilugu. Kihelkonna koolides kirjutamist ja rehkendamist. Eesti talupoegadest oskas kirjutada üks kolmandik rahvast aga kirjutamine oli selge ainult vähestel. Üks silmapaistvamaid valgustajaid oli Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, kes rajas Põltsamaa lähedale trükikoja. Ta andis ka välja esimese eesti ajakirja ,, Lühhike Õppetus...'' koos Peter Wildega. Seal avaldus
Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
