BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses.
vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, kubermangu igapäevane juhtimine. 2)kroonupalat-viitsekuberner, maj ja rahanduslikud funktsioonid, allus rahandusministeeriumile. Esmaseks ül maksude kogumine, arvestuste pidamine.hankis riigile toiduaineid, materjale3)Hoolekandevalitsused-rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike org töö korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised
MUSSOLINI SAAB ITAALIA PEAMINISTRIKS • Itaalia kaotused olid I maailmasõjas suured – riik kaotas ühtekokku 460 000 inimelu ja valitsuse võlad olid kolossaalsed. • Sõja algaastail olid Inglismaa ja Prantsusmaa Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kui aga sõda lõppes, lubadused unustati. Jäi mulje, et Itaaliat ei vaadelda kui võrdväärset partnerit. • Samas oli Roomas asuv keskvalitsus äärmiselt nõrk. Peamiselt oli tegu koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud otsuste langetamine. Itaalia linnades kasvas tööpuudus ning see omakorda tekitas rahutusi – üha enam sattus töölisklass kommunistide propaganda mõju alla. • 1918. aasta lõpus oli Mussolini rajanud oma mõttekaaslaste väiksema rühmituse (“Fascio di Combattimento”), kuhu põhiliselt kuulusid kunagi armeesse kuulunud ja töötuks jäänud mehed
ei vastuta nad ressursside optimaalse kasutamise eest. Oht on see et ametlikel ei olegi stiimuleid selle kasutamiseks. - Informatsioon- otsustajatel ei pruugi olla piisavalt infot tarbijate soovide kohta, - erihuvid- huvigruppidel on mitmed stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, et saada nt toetusi. - - ÜLDVALITSUS: - nim kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni, ( keskvalitsus, kohalikud ov ja teised institutsioonid nt kultuurkapital, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond, eksport.. keskvalitsus,- rk, minist.
Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.)
Saksam aa maksusüste emMary 29.11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel
Somaalia Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean. Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta (Somaali sillingi rahvusvaheline lühend SOS on väga tabav). Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa.
- Erihuvid mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi. Üldvalitsus Üldvalitsuseks nimetatakse kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni. Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, mis tegelevad maksustamise (Maksuamet) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
võimuädevused ei tohi kattuda, igal oma tegevused, aga sp et võim ei koonduks, on vaja võimude tasakaalustamist. Opositsioon ja koalitsioon .. Omavalitsustel palju ülesandeid, millega nad ei saa hakkama .. et võim ei koonduks väga palju ühele- või teisele poole. - põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus. Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised
Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd
jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus:
Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra linnavalitsus ja linnapea. Erikord ja keskvalitsus Erikorra püsimine Balti provintsiaalseadustik 1845, 1864 kinnistas senist erikorda. 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel Kubermangude valitsemine Kuberner `peremees' Kubermanguvalitsus igapäevane juhtimine Kroonupalat majandus ja rahandus, maksud Hoolekandevalitsused
Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Itaalia ei suudetud säilitada demokraatiat ja mindi üle diktatuurile. Nendes tingimustes tekkis Rahvuslik Fašistlik Partei, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ja mis kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fašistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fašistliku diktatuuri kinnitamine
- piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides nt Eestis, Saksamaa 3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse olemasolu ka kohalikul tasandil - tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A. Tsentraliseeritud mudel . B. Detsentraliseeritud mudel . C. Segamudel Administratsiooni struktuuri põhimudelid A KESKVALITSUS Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus- funktsioon, kuid sõltub tugevasti Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad) Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128) C KESKVALITSUS Omavalitsused Kohalikul on otsustamisõigus, kuid
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist
Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta....
kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad kui Antandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud.
36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42. Feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad 43. Simoonia 44. Inkvisitsioon kohtuvorm keskaegses Euroopas 45. Feodaalne hierarhia 46. Ketser kristluse hereesia pooldaja-isik kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest 47. Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal 48. 49. 50.
See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised riigid endale nende põhimõtete alusel diktatuuri. Mussolini tundis järjest oma mõjuvõimu kasvu ja sai endale peaministri koha. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei. Mussolini sai endale
Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust.
teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuendused toimusid talumajapidamistes 19. sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas koormiste tõstmist, ei lubanud talupojalt talu ära võtta kui ta oli seda korralikult majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4
muud. Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule.
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks.
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks.
jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Moskva lootis mõõdukama Vaino Väljasega radikaliseeruvat ning võimude kontrolli alt väljuvat rahvaliikumist Eestis maha rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel: - kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe
lahendamisel. 1930. aastaks oli Euroopas kujunenud 3 autoritaarse diktatuuri riigikorraga riiki. Need olid fasistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Itaalias tekkis fasistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus. Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused. Itaalias olid ka suured tööpuudused. Nõukogude Liidus hakkas totalitaarne diktatuur kujunema juba 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris loodi esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Järgneva aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu
Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati · Transport, elamispind ja esmaabitabed tasuta · Lõpetati palkade maksmine Uus Majanduspoliitika (NEP) · Toiduainete riigile andmine osaliselt · Ülejäägid turule · Piiratud ettevõtlusmajandus · Suurtööstus riigi kontrolli alla · Rahareform · Manajduslik areng Fasistide võimule tuleku põhjused. · Keskvalitsus nõrk · Koalitsioonivalitsus · Tööpudus Millised muutused toimusid Saksamaa, NSVL-i ja Itaalia majanduses, sisepoliitikas, välipoliitikas pärast diktatuuri kehtestamist? Saksamaa Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust
ning 19.sajandil Ümberkorraldusi hakati kavandama 1750.aastate keskpaigas, enne seda Vene keskvõim eesti talurahva olukorda ei sekkunud. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Reformidele ärgitas baltisaksa mõisnikke ka Vene keskvalitsus. Absolutistlik keskvõim, mis oli eelkõige huvitatud riigi kui terviku normaalsest funktsioneerimisest, oli teatud piirini talupoegade loomulik liitlane aadliseisuse vastu, keda huvitas vaid oma seisuslike õiguste maksimaalne laiendamine 5. Läänemere kubermangudes reisil olnud Katariina II pääras oma tähelepanu talurahva olukorrale ning tõdes, et Liivimaa talurahva olukorra parandamiseks tuleb 4 Lust K. Tartu 2005. Lk 35 5 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-
· Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia I maailmasõda tõi Itaaliale palju raskusi ja võlgasid. Antanti riigid olid Itaaliale palju maid lubanud, kuid liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt, seepärast tekkis itaallastel soov muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli siseriiklik olukord raske, sest: · Keskvalitsus oli nõrk valitsused vahetusid pidevalt ( koalitsioonivalitsused ) · Erimeelsuste tõttu oli raske otsuseid langetada · Linnades suurenes tööpuudus · Rahutused · Tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla Tekkis Võitlusliit, kelle liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Varsti see muutus parteiks ja juhiks sai Benito Mussolini. Mustsärklased võitlesid kurjategijatega ja korraldasid kokkupõrkeid kommunistidega. Mussolini õpetus:
Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. FASISTLIK ITAALIA Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919- 1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht.
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963. Seda päeva tähistatakse igal aastal riigipühana. Võrreldes teiste endiste Euroopa kolooniatega Aafrikas, oli Keenia üleminek sõltumatusele oli tähelepanuväärselt korrektne ja rassilisest riiust vaba, tänu osaliselt valitsuse tundlikusele poliitilistele õigustele ja vabadustele. Keenia on säilitanud täelepanuväärse stabiilsuse a...
Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra
Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel
Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis? Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll. Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu?
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804
aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel. 1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks. 1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks. Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega. 1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist. 4. EKS 5. EÜS 3. ,,Vanemuine" 1. Õpetatud ES 2. Perno Postimees Estofiilid välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu Väljarändamine lahkutakse oma kodumaalt ja minnakse välismaale nt elama, tööle, õppima jne Usuvahetusliikumine liikumine, kus suurem hulk inimesi vahetavad vabatahtlikult usku
Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutset muuta oma maa suurriigiks. Peale sõda vahetusid Itaalias tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid üha enam kommunistide mõju alla, sest linnades suurenes tööpuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakati kutsuma fasistideks. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). 1918
NSV liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema. Äge suund tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega. 3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest. 5
eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur. Põhjuseid, miks Itaaliast sai diktatuuri riik oli mitmeid. Esiteks oli Itaalia solvunud, selle tagasid suured majandusraskused ja suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ning lubatust vähem maid. Itaalia eesmärgiks sai muuta oma maa austus- ja kartusväärseks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning tänu sellele vahetusid tihti ka valitsused. Linnades tekkis tööpuudus, mis tekitas suuri rahutusi. Sellises olukorras tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks, kelle eesotsas oli Benito Mussolini. Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917
Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis . Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini . Paljude arvates oli Mussolini see õige valitseja , kes suutis korra majja luua ja paljud hakkasid teda pooldama . Mussolini lubas
seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja
Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus
Totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Liit ja fastlik Itaalia. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõja algaastail oli Antant Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Nendes tingimustes tekkis Rahvuslik Fasistlik Partei, mis kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fasistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fasistliku diktatuuri kinnitamine. 1917. aastal tulid Venemaal võimule kommunistid, kelle võim oli nii tugev, et see pidas vastu siseriiklikule vastupanule ja sõjalisele sekkumisele
UUS MAJANDUSPOLIITIKA (NEP) · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga · Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust · Enamik majandusvaldkondi jäid riigi kontrolli alla, ent osaliselt oli lubatud ka erasektor FASISTIDE VÕIMULE TULEKU PÕHJUSED Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei põsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, mille liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Nad kogusid palju toetajaid.
rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Need aga ei püsinud koos kauem kui aasta, kuna neil oli parteidevaheliste erimeelsuste tõttu raske otsuseid langetada. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ja see tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide õimu alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, sinna kuulusid põhiliselt endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
