keevitamise praktika aruanne (1)

Sarnased õppematerjalid

21

rtf

Tisleri lõputöö

Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem..............................................

Tisleri eriala

36

odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL............................

Ehitusviimistlus

4

docx

.....

OHUTUSJUHEND KEEVITUSTÖÖDEL ning ELEKTER- JA GAASKEEVITUSSEADMETE KASUTAMISEL 1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub lahtise tule ja kõrge

Ohutusõpetus

28

doc

Elektroodkeevitus

on vähesed olemasolevad raamatud küllaltki keerulised ja on mõeldud kasutamiseks profesionaalsete keevitajate ettevalmistamiseks. Hobikeevitajale sobivat õppematerjali lihtsalt pole. See ongi käesoleva kirjatüki valmimise peamiseks põhjuseks. Siit saab lugeja ülevaate enamlevinumatest keevitustehnikatest, nende tööpõhimõttest, keevisliidete liikidest, põhilistest töövõtetest, keevitusmaterjalidest ja abivahenditest. Kui keevitamise algtõed on selgeks tehtud, tuleb käivitada keevitusaparaat, võtta mask ja hakata keevitama. Edasine on kõik harjutamise küsimus. Lisaks hobikeevitajatele võib seda õppematerjali edukalt kasutada ka töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides keevitamise algkursuse õpetamisel. 4 Kaitsevahendid Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat

Üldehitus

40

odt

KEEVITAMINE

metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on:  elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega,  MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis,  TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis,  kaarkeevitus räbustis,  elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus,

Materjaliõpetus

18

doc

Keevitamine

kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe kontrollida tagasivoolujuhtme e. keevitatav detail kaarleek "massijuhtme" kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külgekeevituskoha lähedale. Kui Joon. 15 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha

Metalliõpetus

18

doc

Keevitamise alused

kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe keevitatav detail kontrollida tagasivoolujuhtme e. kaarleek “massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külgekeevituskoha lähedale. Kui Joon. 15 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha

Auto õpetus

8

doc

Puidutöö masinaohutusjuhendid

SISUKORD TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL Enne tööd.........................................................................................................................3 Paksushöövelmasin.........................................................................................................4 Mitmekülgsed höövelmasinad.........................................................................................4 Töö ajal............................................................................................................................4 Pärast tööd.......................................................................................................................5 TÖÖOHUTUS FREESPINGIL Töö ajal............................................................................................................................6 Pärast tööd................................................................................................

Tisleri eriala

Meedia

Kommentaarid (1)