Keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus. Haigust põhjustab keeritsuss ehk trihhiin (Trichinella spiralis) – Enoplea klassile kuuluv ümaruss ehk nematood. Keeritsuss paikneb organismis tavaliselt kohtades, kus lihaste töö ja vereringlus on aktiivsed, näiteks vahelihas ja keel. Trichinella spiralis, nagu kõik nematoodid, on lahksuguline. Trichinella spiralis on lihatoiduliste imetajate parasiit, kuid nematoodid - kõikide suurte süstemaatilisi rühmade loomade parasiidid (sealhulgas ka algloomad). Keeritsusside levik on globaalne, leidusid on kirjeldatud kõigil kontinentidel, ainult Antarktika kohta puudub teave
Liike on palju , üks osa elab vees ja mullas on nii väiksed et ei näe. Mullas ja vees elavad ümarussid toituvad taimede ja loomade jäänustest. Nad on tähtsad lagundavad lülid aineringes. Teine osa ümarusse elab parasiitidena taimedes. Tuntumad on kiduussid. Kolmas osa on kohastunud enama parasiitidena loomades. Peale solkme vüib elada palju teisi parasiitseid ümerusse inimeses.Nt naaskelsaba kes elab tagasooles. (ebameeldiv kihelus pärakus). Kiskjates võib elada keeritsuss. Võib isegi lõppeda inimese surmaga kui se sinna satub. 3) Rõngussid Rõngussid on keerulisema ehitsega kui lame ja ümarussid. Enamik elab veekogudes või mullas. Jaotatakse : 1) väheharjasussid tuntuim esindaja on vihmauss.Pikk , lüliline ,mõlemast otsast ahenev keha. Umbes 15 cm pikkune keha kus on 180 lüli (kuni).Eesmises osas on paksenenud osa vöö. Tal pole pead. Pole nähtavaid jätkeid. Kareduse põhjuseks on väiksed harjased. Aga neid on vähe
düstroofsete järvede. · Kiire ja veekogusid ummistava leviku tõttu nimetatakse vesikatke nuhtlustaimedeks. · Vesikatkud on armastatud akvaariumitaimed. · Vesikatk on hea söödataim loomadele ja sobib ka väetiseks. Virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta) · Võib välja tõrjuda tavalise harjaslabalase ja harjasliimuka ning selle kaudu vähendada kalade toidubaasi. · Kaladel on raske keerisussi kätte saada. · Keeritsuss töötleb palju rohkem setteid kui kohalikud hulkharjasussid ning · Suurendab pisiloomade
merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
Vähe ehtsaid riimveelisi liike • Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võrreldes geoloogiliselt võõrliiki: vanade riimveeliste Musta -17 põhjaloomastiku liiki ja Kaspia merega. -2 põhjataimestiku liiki -3 zooplanktoni liiki -3 kala Mõned liigid Virgiinia keeritsuss Vöötkirpvähk Hiina villkäppkrabi Vesikirbuline Rändkarp Mudakrabi Ümarmudil Hulkharjasuss Täname kuulamast!
keedetud/praetud liha, rind) lammas Sarvlooma mida süües areneb seedetrakt -> nudipaeluss vereringe -> lihas = tangud keeritsuss ~4mm Halvasti Siga, teised Vahelihas, roiete- keedetud/praetud liha loomad vaheline lihas ja sooled laiuss 20m Toores, vähesoolatud, Haug, siig, Vageltangud halvasti luts, lõhe, keedetud/praetud kala forell, koha
Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba
Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust.
Seat liiguvad edasi soolde, kus areneb uus uss. (Kui vastne leiab tee ninna, kõrva, võib peremees surra). Naaskelsaba max 1cm pikkune,peenike. Elab inimese tagasooles, tavaliselt 10-1000. Tema eluiga on 6 tundi väliskeskkonnas. Kui inimene on püsti, siis ussid on rahulikud, magama minnes hakkavad tegutsema. Emasuss tuleb pärakust välja ja muneb sinna munad. Eritab sinna vedelikku, mis paneb sügelema. Satuvad suu kaudu tagasi organismi. · Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel). Kui süüakse tema vastsetega nakatunud liha, peremehe orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles. Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane
· Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu
Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa – üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia Giardia Trichomonas 2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine Plasmodium Pneumocystis 3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine helmindid
loomad. Keha katab roosaka värvusega paks kest e. kutiikula. Ehitus Paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselnudid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Vedelikuga täidetud kehaõõs. Erituselnuditeks on kaks torukujulist neeru. 19.Kui muna satub saastunud toiduga soolde siis väljub sellest vastne. Elades kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. Kui täiskasvanud vastne jõuab soolde siis seal areneb temast uus solge. 20.Kiduussid, naaskelsaba, keeritsuss. 21.Ennem söömist käed tuleb ära pesta, ennem toidu söömist tuleb olla kindel, et loom pole nakatunud ja tuleb liha ilusti läbi praadida või keeta. 22.Väheharjasussid, hulkharjasussid ja kaanid. 23.Välimus piklik, lüliline, mõlemast otsast ahanev keha. Eesmises kolmandikus paksenenud osa e. vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja
täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestadest Sarcoptes ja soolenugilistest põhjustatud haigusi. Keeritsuss avastatakse 2040% jahitud ilvestest. Ilvese levila saared asuvad Itaalia, Austria, Sveitsi ja Tsehhi mägimetsades, Balkanil ja Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia Karpaatides, Poola Bialowiezas ja Valgevene Belovezas. Päris-leviala algab Põhja-Läti ja Lõuna-Rootsi laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni Koola poolsaare ja Lapi tundrani esineb ilveseid peaaegu igal pool.1950-ndate lõpus polnud Eesti saartel ilveseid, kuid nüüd on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on
· Ka ümarussidel puudub vereringe ja hingamiselundkond. · Erituselunditeks on umbtoruneerud. · Ümarussid on lahksugulised. · Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. · Solkme muna peab aga viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Alles siis muutub ta natatumisvõimeliseks. · Solkme vasten kahjustab inimese kopse. · Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. · Keeritsuss elab kiskjate ja näriliste organismis, kuid võib nakatada ka inimest. · Ümarussid elavad nii mullas, vees kui ka taimedes ja loomades. · Ümarussidega nakatumise vältimiseks tuleb enne sööki hoolikalt käsi pesta. ·
Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumine mulla ja teiste elusorganismide kaudu. Hõimkond: Rõngussid. Lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Nahas palju limanäärmeid ja sageli ka harjaseid. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, koosneb peatängust ja sealt lähtuvatest paarilistest närvitüvedest. Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke.
41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra Meriroos Korall Vabalt ujuvad meduusid Ussid 43) Usside hulka kuuluvad: lameussid ümarussid rõngussid Lameussid:imiuss- maksa kakssuulane(maksakaan) Ümarussid:liimuksolge, naaskelsaba, kiduuss, keeritsuss, vihmauss Paelussid: nooppaeluss, nudipaeluss, laiuss 44) Nakatumise vältimine 1)enne sööki tuleb pesta käsi 2)pesta juurvilju 3)ei tohi süüa vähekeedetud või toorest põistangudega liha. Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett 5)ei tohi luhalt võetud kõrt näksida 45) Vihmausside tähtsus looduses 1)mulla kobestajad 2)parandavad mulla viljakust 3)mullas, kus pole vihmausse, ei kasva taimed hästi 4)loomadele toiduks 46)Kohatumused Limused
suitsutusaste, soolasus jne). Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures. * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused KEEMILINE * lisatud lisaained * pesu- ja desoained * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24. Liha kvaliteedinäitajad 1) sanitaar-hügieenilised näitajad; 2) füüsikalis-keemilised näitajad; 3) organoleptilised näitajad;
Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne HÕIMKOND JÕHVUSSID: Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed nt hobusejõhvuss 6 HÕIMKOND LÜLIJALGSED Arvukam hõimkond. 1. segmentatsioon –lülid on erineva ehitusega 2. lülilised jäsemed 3
TRIHHINELLOOS ehk KEERITSUSSTÕBI Haigusnähud: · Sümptoomide raskusaste sõltub vastsete hulgast, enamus nakatumisi haigusnähte ei põhjusta. · Täiskasvanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi (kõhuvalu, kõhulahtisust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist). · Vastsed hakkavad organismis liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekivad sageli üldreaktsioonid: palavik, lihasvalud, silmaümbruse turse ja teised üldnähud. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Keeritsuss on lihasööjate imetajate parasiit. Keeritsusse esineb sigadel, metssigadel, karudel, hobustel, rottidel ja raipesööjatel loomadel. Tavaliselt nakatub inimene, kui ta sööb väheküpsetatud liha või vorsti. Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud vastsed. Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. Umbes nädala pärast hakkavad emasloomad produtseerima elavaid vastseid, mis
Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. 13. Hõimkond Jõhvussid (Nematomorpha) Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed. Jõhvuss Gordius aquaticus. SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond Käsijalgsed (Brachiopoda) Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad
Filtreerijad ja röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas.Vastsejärku pole, põlvkondade vaheldumine. Filtreerivad siseveekogudes vett. 22. Ümarussid - Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtemoodi. Pulkjas teravate otstega keha, paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad.sirge sool, pärakuga tagaotsas. Vastsed üsna täiskasvanute sarnased.meres, magevees, mullas, ka palju taimede ja loomade parasiite. N: varbuss, sireuss, liimuksolge, naaskelsaba, keeritsuss, guinea niituss, kiuduslased. Jõhvussid väliselt sarnased ümarusside sugukonda kuuluvate kiudussidega. Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas, vastne kidalise kärsaga, väljub munast peremehe sooles. Nugivad ja kasvavad suureks putukates, väljuvad (alati vette)vaid sigimiseks.N: Gordius aquaticus. 23. Meie magevetes elavad ümarussid on jagunemata kehaga, nahk on neil sile ja värvitu. Ujuvad ja tungivad vingerdades läbi põhjasetete
Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal. Eluviis: Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised. Näited: Apelenchoides composticola, varbuss (Rhabditis anomala), sireuss (Caenorhabditis elegans), liimuksolge (Ascaris lumbricoides ), naaskelsaba (Enterobius vermicularis), keeritsuss (Trichinella trichinella). Jõhvusside ehitus: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Eluviis: Nugivad ja kasvavad suureks putukates, näiteks mardikates, kiilides, tirtsudes; väljuvad (alati vette) vaid sigimiseks, siis enam ei toitu. Vastne on kidalise kärsaga, väljub munast putuka sooles. Õhuputukaisse satuvad kuivanud munadest või veeputukate söömisel. 23
peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti 5 kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=137&forum=13) Ümarusside närvisüsteem ja meeleelundid Piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud. Ümber neelu või söögitoru paikneb tavaliselt närvirõngas, millest pisut tagapool paikneb keerukas närvitänkude süsteem, mis kujutab endast looma algelist aju. Aju tänkudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
