naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks. Kui Jaanus, kes on selle raamatu peategelane, oli kümneaastane, ratsutas ta esimest korda Lodijärve lossi. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtus Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis
Tasuja Jaanus oli üks talupoeg, kelle isa nimi oli Tambet. Teda kutsuti metsa Tambetiks. Vahepeal käis Tambet lossihärral külas ja kord kutsus ta Jaanuse ka kaasa, sest seal olid ka kaks last : Emiilia ja Oodo. Jaanus oli veel päris väike kui nad esimest korda kohtusid. Nad mängisid koos terve päeva ja päeva lõpus küsis Jaanus, et kas ta tohib teine kord jälle isaga kaasa tulla. Muidugi lubas Tambet teda kaasa võtta. Jaanus, Emiilia ja Oodo mängisid koos väga palju. Vahepeal oli Jaanus juba viieteist aastaseks saanud ja ta sai endale sünnipäevaks suure hobuse. Jaanus läks hobusega sõitma ja nägi teepeal, et talle tulevad kaks inimest vastu. Ta sai kohe aru, et need on Emiilia ja Oodo. Nad ratsutasid kõik koos. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita ja Jaanus oli nõus. Ta istus Oodo vagase mära selga. Ta sõitsid kõik ühel joonel ja Jaanus jutustas neile mõned lood. Korraga, aga andis
Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast
osatähtsus elanikkonnas järjest tõuseb. Sündivus on suurim Albaanias ja Iirimaal. 15.2.1 Religioonid Üldiselt domineerib üks religioon — protestantlus või katoliiklus. Esineb ka judaismi, islamit, budismi. . . noh, tegelikult ju kõike. 63 Kirjandus [1] Eesti Entsüklopeedia: köited 1, 3. [2] Encyclopedia Britannica: http://www.eb.com, seda on siin enam-vähem kõikjal. [3] Jaanus Plaat: Loengukonspekt. 64 Indeks Inimesed Keeled Bastian, A., 9 pidgin, 26 Benedict, R., 9, 14 Boas, F., 9, 14 Mõisted Bodin, J., 11 ambilokaalsus, 37 Brocad, P., 8 animism, 49 Eisen, M. J., 20 antropoloogia, 8
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine
Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta- munga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes.
Suud puhtaks "Kas kanda maski?" 1) Viiruse ohuga peaks riik sätestama ranged reeglid maski kandmisesse ja need peaksid olema kohustuslikud. 2) Maski kandmine võib olla sotsiaalne norm, sest see kaitseb tervist ja seda peaks kandma isegi kui ei olda haige, et seada turvalisemasse olukorda nii ennast kui ka teisi. 3) Poodides ja bussides on kõige suurem võimalus saada nakkus, seetõttu peaks olema nendes kohtades kohustuslik maski kandmine. 4) Mask võib kaista nii kandjat ja ümber olevaid inimesi, kuid maski kandmist ei peeta oluliseks, vaid hoopis kahe meetrist distantsi ja kätepuhastamist. Maskil on efektiivne ainult siis kui järgid kõike reegleid, mis sellega tulenevad. 5) Meditsiiniline mask kestab umbes 3h ja seda peab vahetama. Riidest tehtud maskid on küll tõhusad aga need ei ole nii kaitsvad kui meditsiinilised maskid. Ühiskonnas on palju abi maski kandmisest ja sellest võib saada uus sotsiaalne nor...
See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned päevad hiljem suri lossihärra ja uueks valitsejaks sai Oodo
Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi
h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.) perekond (Eno Raud
SISUKOKKUVÕTE E. Bornhöhe "Tasuja" Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11
Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda
Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast
Kratt kokkuvõte Elas kord üks 15-aastane poiss nimega Jaanus. Ta elas küll suures Tallinna linnas, kuid tal ei olnud eriti palju sõpru. Ta oli rahulik, vaikne ja viisakas poiss. Ta oli peres ainuke laps. Peagi oli saabumas koolivaheaeg ning Jaanus kavatses oma suvevaheaja veeta vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Vanavanemad ei elanud korteris, vaid neil oli oma maja ja garaaz, kus Jaanus ikka midagi putitas. Vanaisa garaazis leidus alati mutreid ja polte ning erinevaid metallitükke. Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu
Tasuja Eduard Bornhöhe Kuidas ja miks sai Jaanusest Mässaja/Tasuja? Jaanus oli Tambeti poeg. Ta oli väga tark kuna käis kloostris koolis ja luges palju. Jaanus oli hea mees. Ta hoolitses teiste eest ja ta oli salaja armunud Emmase. Kuigi Jaanus elas pealtnäha tavalist elu sai temast mässaja. See tõstatab küsimuse kas Jaanus oli tegelikult ka hea ja miks ta niimoodi muutus? Jaanuse muutumine ei toimunud ilmselt üleöö. Muutuste algusele andis tõuke hommik, mil rahulikult elava Jaanuse akna alla tuli talupoeg Maanus. Jaanus võttis Maanuse enda hoole alla ja hoolitses tema eest. Jaanus andis talle süüa ja vett, mis näitas, et Jaanus oli väga hooliv. Oodo (kes oli varasemast vaenlane) kuulis Maanusest ja läks kohale. Nad võitlesid pikalt. Samal ajal panid rüütlid maja põlema
Tasuja E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei
Lugu sõprusest. Ühel suvisel päeval sõitis Jaanus oma uue BMW'ga Felixsisse tööle ja tema saamatu sõber Ergo saabus tööle aegunäinud rattaga. Kui nad parklas kokku said küsis Jaanus ( Kes on kõige tugevam, taibukam ning töökohas heas nimekirjas olev noormees ) : "No sõber , kuidas kaherattaline veereb?" Ergo ( Kes nägi välja nagu kondibukett , ei hiilgand oma taibukusega ja oli täiesti saamatu ) vastas tagasihoidlikult: "Oma vanusekohta sõidab väga hästi." "No davai, lähme siis tööle," ütles muiates Jaanus. Oli kätte jõudnud pärastlõuna ja Ergo ning Jaanus pidid rekkale tõstma tõstukiga kaupa, mis läks Smarteni lattu
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus. Ta oli põgenenud. Jaanus aitas teda. Ühel õhtul tuli Maanus Jaanuse juurde varjupaika otsima kupja eest
4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.
Tasuja Eduard Bornhöe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi. Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus. Kuna Maanus oli lossihärra koerale halvasti öelnud, teda nuheldi ja ta kuna ta ei läinud tööle hakati teda otsima
Tasuja E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti
Haldaja roll ja võimalused hoone turvalisuse tagamisel Kogemused 23 uue korterelamu, Kawe Plaza äri- ja büroohoone ja Viru Keskuse käivitamiselt Sulev Jaanus/ haldusjuht Kujutlused ja tegelikkus Enne taasiseseisvumist teave miilitsa -/ hiljem politseistatistikast Viimasel aastakümnendil on teabeallikad mitmekesistunud. Kuritegusid sooritatakse rohkem, kui politsei-statistika kajastab. Murdvargusi x 3, kallaletunge x 5, vandalismiakte x 10, avalikke vargusi , vägistamisi, tapmisi x 6 Kuritegude sooritajad on noored 50 % sooritajatest alla 21- aastased. Noormehed ca 18a. Tütarlapsed 16 a. Enne 28a. sünnipäeva ca 25 % esitatud kriminaalsüüdistus Kuritegevus jaotub piirkonniti ebaühtlaselt Lihttöölised kannatavad kuritegevuse all 2x rohkem kui keskklass. Naised kannatavad perevägivalla all. Nooremad mehed sagedamini kui kartlikud vanainimesed. Lapsi ahistavad tuttavad isikud rohkem kui "kommionud" ...
See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus seal kolme sõbraga. Emilia, Oodo ja nende koera Tarapitaga. Jaanus ja Tambet hakkasid seal ka edaspidi käima.
.. hoia oma vabadust kavalusega ... tee kõrge müür maja ümber, osta rohkem sulaseid, hari maad ja kogu jõukust ... ära tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku ...". Jutustuse alguseks oli Vahur ja tema armastatud naine surnud, surnud oli ka Tambeti naine. Metsa talus majandas agar Tambet, kes armastas rikkust koguda ja oma elujärge järjest parandada mitmete sulaste abiga. Eestimaa õnnetu saatus ei läinud talle suuremat korda. Tema poeg Jaanus õppis isa soovil Tallinnas Mustamunga kloostris ja Tambet ise omandas sakste keele ning käis tihti Lodijärve lossis ja Tallinnas nii kauplemas kui ka sakstega muidu suhtlemas. Ta oli oma isa sõnad sakstega mitte asju ajada juba ammu unustanud. Väikesel Jaanusel aga püsisid vanaisa hoiatused meeles. Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast.
kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi, keda teenistusse kutsuda ja kes selleks ka sobilikud, vähem. http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Artiklis räägitakse vägivallast ja vägivallatusest. Jaanus Kangur tsiteerib: Olen veendunud, et traditsioonilised soorollid, mille puhul poisid kasvatataksegi härrasmeesteks ja tüdrukud daamideks, pigem toetavad vägivallatust. Jaanus räähib seal artiklis veel seda, et ta on vägivallatuse poolt
Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid)
Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule Peole tulevad Tiina , Margus , Jaanus ja Mari Mängitakse paaripanemismängu Margus püüab kinni Tiina ja Jaanus Mari Mari tahab Jaanust Mari sõimab kõigi kuuldes vihahoos Tiinat libahundiks Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus
.................................................. Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr)
28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda. Bändi nime kaks teooriat Populaarsem arvamus on , et Kuid osad inimesed arvavad, Ansambli nimeks võeti et nimi koostati bändi kõige uudissõna "ruja", mis oli tähtsamate liikmete eesnime mõeldud asendama väljendit esimestest tähtedest. (R "teaduslik fantastika". Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto and A Andrus Vaht) Bändi koosseis läbi aastate 1971 - 1975 1975 - 1978 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (bass) Jaanus Nõgisto (kitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Tiit Haagma (basskitarr) Andrus Vaht (trummid) Margus Kappel Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) (klahvpillid)
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju
Ülevaade teosest Teos algab Kreeka saarel Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Kalev Karu on kirjanik, kes põhiliselt kirjutab romaane. Seal, kus on Kalev ja Diana on veel puhkust veetmas üks Eesti luuletaja, kelle nimi on Ilmar Jaanus .Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev luuletajat Jaanust rääkimas noore naisega , kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse Rhodose puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad
populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid. Lauri Luik on nimekirjas nii ees, et ta saab kindlasti oma 250 häält kokku, Jaanus Karilaid on Läänemaal viimasel ajal väga populaarseks saanud. Ja Neeme Suur
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi
tal on palju parem looreha juba ees ootamas. · Eesneri Eedi, kellele meeldib matsakas talutüdruk Maimu, jääb Aurukatla trumlisse kinni ning kaotab käe. Naised on paanikas ning ka talumeestel on kahju, et noor inimene eluks ajas sandiks jääb. · Taavet tahab samuti (nagu ka Paul), et Lukisepa Elmar tema viljasaagile mõne osa juurde lisaks (NB! Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud). KOLMAS TANTS · Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo
Disain- valgustid ja mööbel Koostaja: Jaanus Talts Disain- Disain ehk tootekujunduskunst on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senisest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise või suurema kasutusmugavusega. Disainialal töötavat inimest nimetatakse disaineriks. DISAINERITE LOOMING Jaanus Orgusaar ja enneolematu Comb Jaanus Orgusaare Comb on Eesti tootedisainist ilmselt üks enim rahvusvahelist tähelepanu saanud ja edu maitsnud toode. Esialgu polnud see plaanitud üldsegi riiuliks, disainer plaanis luua sellist kuppelruumi, mis on teisaldatav neljaks taoliseks kärgsegmendiks. Tarmo Luisk ja nostalgiline Kassett Tarmo Luisk on Eesti üks tuntuimaid valgustidisainereid ja tema valgustikassett viimaste aastate Eesti valgustite seas suurim hitt. KEHA 3 ja Throat
) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm
) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm
SQL> COLUMN kood FORMAT 999; SQL> COLUMN isakood FORMAT 999; SQL> COLUMN emakood FORMAT 999; SQL> COLUMN vanaisa_nimi FORMAT A12; SQL> SELECT p.nimi, p.kood, p.isakood, p.emakood, ii.nimi AS vanaisa_nimi FROM sugupuu p, sugupuu i, sugupuu ii WHERE ii.nimi = 'Jaanus' AND (p.isakood = i.kood OR p.emakood = i.kood) AND (i.isakood = ii.kood OR i.emakood = ii.kood); NIMI KOOD ISAKOOD EMAKOOD VANAISA_NIMI ------------ ---- ------- ------- ------------ Arno 2 3 8 Jaanus Indrek 1 3 8 Jaanus SQL> SPOOL OFF
TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi
Tartu Ülikooli Üldine kirikulugu A Frankide ristiusustamine Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj
legaliseerida kuna see on siiski narkootikum. Ruthi(65) arvates ei tohiks samuti seda teha, lisades veel, et oleme suutnud ilma selleta elada ja suudame ka edaspidi. Jaanus(20) ja Sirli(19) olid aga mõlemad kanepi legaliseerimise poolt. Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? Tiina ja Ruthi arvates avaldaks see kindlasti negatiivset mõju, kuna noored on niigi hukas ja see viiks nad veelgi rohkem põhja. Veel lisas ka Tiina, et see on tervisele kahjulik. Jaanus jäi ühtenõu Sirliga kes ütles, et see oleks pigem positiivne, kuna see tooks Eestile populaarsust juurde. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Ruht ei osanud midagi vastata sellele küsimusele, kuid Tiina arvas et see ei muudaks midagi kuna kanep on nn. "noorte värk". Sirli oli veendunud, et kanep tõstab kindlasti meie majandust, kui riik hakkaks samamoodi teatud protsenti endale küsima nagu ülejäänud toodetega. Jaanus mõtiskles veidi, aga arvas ka siis, et
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
