Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
Industriaalühiskond Industriaalühiskond... ...ehktööstusühiskond Ühiskonnakorraldus Tööstus ja ehitus Industria – töökus Tehnoloogia kiire areng Miks? Kuidas? Mida? Agraarühiskond ↓ ◦ Maaharimine ja karjakasvatus ◦ Käsitöö Industriaalühiskond tekkis 1760. a ◦ Manufaktuurtootmine→vabrikutootmi ne Vabrikud Fun fact Suurpere→väikepere → Tulemus Ühiskonna kiire areng Tööta käsitöölised Kättesaadavad tarbekaubad Kaupade hinnalangus
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi?
Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks
Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond sealhulgas info- ja teadmusühiskond. Agraarühiskond hõimud jäid paikseks, inimeste ja loomade tööjõud, põlluharimine, esimeste riikide teke, elati maal. Industriaalühiskond tehastes töötas sama palju või rohkem inimesi kui põlluharimisega, tööstuslik pööre Suurbritannias 18. sajandil, tekke eelisteks olid teaduse ja tehnoloogia areng (aurumasina leituamine), üha suurema osa inimeste igapäevatööst tegid ära masinad, linnastumine, lihttöölised.
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil.
Kuna olen ise õnnelikus abielus ning kolme lapse ema ning tunnen perkonnaõnne, siis arvan, et ka teistel on selleks õigus, olgu ta siis samasooliste suhe või mitte. 5. Millise ühiskonnamudeliga on tegemist ? Täida tabeli viimane lahter. Tabel. Hõive majandusektorites tööjõust %- des: RIIK Põllumajandus Tööstus Teenindus Ühiskond Hiina 39,5 27, 2 33,2 Info- ja Teadmusühikond Etioopia 85 5 10 Industriaalühiskond USA 0,7 20,3 79 Postindustriaalne ühiskond Eesti 2,8 22,7 74,5 Postindustriaalne ühikond India 52 14 34 Industriaalühiskond
kiirendasid palju kaupade tootmiskiirust, linnad suurenesid, alanesid kaupade hinnad ja nende kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu ja paranesid elu ja töötingimused. Negatiivsed tagajärjed olid need, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ja puudus ka töö ohutus. Üldjoontes olid tööstusliku pöörded aga positiivsed. Seda sellepärast, et see kiirendas ja arendas väga palju majandust. Alguse sai ka industriaalühiskond, kus leituati väga palju elu lihtsamaks tegevaid asju. 6. Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid paljud käsitöö ja põlluharimisega, siis nüüd tuli oma tööjõudu müüa vabrikutesse. Tuli kolida ka vanast kodukohast vabrikute lähedusse. Paranes aga kaupade kvaliteet ja toodeti ka varasest rohkem tarbekaupu. See lihtsustas natuke elu. Industriaalühiskonnas hakati energiallikana laialdaselt kasutama ka elektrit
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja...
Industriaalühiskond 1. Millised tegurid aitasid kaasa inimeste mõtteviisi muutusele pärisorjuse suhtes? 1) Prantsuse revolutsioon, mille käigus kaotati seisused ja fiodaalsed igandid. 2) Napoleoni sõjad, mille läbi levisid eesrindlikud ideed üle kogu Euroopa. 3) Valgustusideede levik, mis rõhutas inimeste vabadust, võrdsust, õigust haridusele 4) Rahvarahutused 2. Orjuse ja pärisorjuse kaotamise põhjused. 1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob Talupojad töötaksid paremini Ka...
Saj II poolel leiutati grammofon Industriaalühiskonnas hakati kasutama laialdaselt elektrit.Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine. 19. sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel. Täiustusid sidepidamisvahendid. Sajandivahetusel kasutasid telefoni juba ligi pooled Ameerika Ühendriikide elanikud. Hiljem leiutati grammofon ja raadio. Sündis kinokunst. LINNAÜHISKOND · Industriaalühiskond ongi eelkõige linnaühiskond. · Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama. · Uus ehitusmaterjal raudbetoon. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv
Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindl...
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
OPEC Maailmapank 2. Mille poolest erineb maailmamajandus rahvamajandusest ? Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis 4
Vihatud rahva seas)- >kuningas põgeneb->konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine (monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega)->vabariik (22.sept 1792)->kuninga hukkamine (ühe häälega mõisteti ta surma)-> brümääril toimunud riigipööre (Napoleon hõivas Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadiku vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon). 5. Industriaalühiskond: Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. sajandi Inglismaalt. 19. sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. sajandi II poolel). 19.sajandil tabas inimesi tööpuudus- masinad tulid asemele. Industriaalühiskond oli põhjus linnastumiseks- linnad muutusid peamisteks tööstus- ja
sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, kuid
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! ...
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9
Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.)
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises.
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ühiskonna uus pale (§12): mõisted- industriaalühiskond, transpordirevolutsioon. Millised olid keskmise eluea pikenemise põhjused (vt ka TV ül 2). Kuidas transpordi areng mõjutas kaubandust, asustust, reisimist, sõjandust ja migratsiooni (vt ka TV ül 6, õpik lk 62).
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. ...
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered
Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimu...
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter
"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masina...
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...
Agraaühiskond Industriaalühiskond Postindustriaal Info e ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne v...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. IHALETI PRIMITIIVSET IMETLETI ELU ! ...
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et...
Maailma majanduse areng Referaad Juhendaja: Koostaja: Kursus: Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng. Sissejuhtaus: Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks. Eristatakse kolme tootmisviisi: agraar-,industriaal- ja infoühiskond. Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste ü...
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edis...
Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade laastamine; Arenevad puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond + esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse
Rahvusvaheline firma on ettevõte,mille puhul on tööjõul suur mobiilsus,tootmistegevus aga ületab firmasiseselt riigipiire.Infoühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste firmade rohkus,kus suur tähtsus on side-ja infotehnoloogial.Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp,kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse,kalanduse ja küttimisega. Agraarühisk jaguneb ajalooliselt varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.Varaagraaraühiskond- vaheldussüsteem,hakati aretama loomatõuge ja tamesorte.Levisid vesiveskitd ja tuulikud,leiutati trükikunst.Hilisagraarühiskond-18.saj lõpul algas üleminek masinatööstusele.Tootmisviis,mille tehnoloogiliseks aluseks on looma ja taimekasv.Geograafiline tööjaotus on riikide spetsialiseerumine teatud kindlate toodete tootmisele, lähtudes selle riigi võimalustest ja tingimustest.See iseloomustab rahvusvahelisi firmasid.Skt ehk sisemajanduse kogutoodang on riigis toodetud kaupade ja osutatud tee...
koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning peamine tootmine käib masinate abil. Tänapäeval USA, Kanada, Jaapan. 6. Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Tänapäeval 7. Globaliseerumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. 8
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad ...
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
Ühiskonnaõpetuse 1. KT 1. Mida õpetatakse ühiskonnaõpetuses? · Ühiskonnaõpetuses õpetatakse inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid. 2. Iseloomusta erinevate ühiskondade mudeleid? · Agraarühiskond Suurem osa hõivatud põllumajandusega. Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3
1.Mis isel nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3
laastamine; metsatööstuskompleksid puidupuudus viis ehk klastrid metsakomplekside tekkeni Energia - Loomade jõu ja puidu Vee ja tuule Industriaalühiskond + kasutamine; esimesed energia; lisanduvad tuuma-, vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, päikese- ja tuuleenergia puusöe, nafta, maagaasi energia tootmine
Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvelt suurendada. Esimene raudteeliin 6 km, 1825.aasta Auto 19.sajandi teine pool, R.Diesel ja C.Benz. Liinibussid, veoautod 20.sajandi algus. Patarei A.Volta, 1800.aasta Elektrilamp T. A. Edison, 1879.aasta Röntgen 19.sajandi lõpul, W.Röntgen Elektriline telegraaf S.Morse, 1837.aasta Telefon 1876.aasta, G.Bell Kino 1895.aasta 1) Selgita mõiste industriaalühiskond. Industriaalühiskond on tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. 2) Millal ja kuhu ehitati esimesed raudteed? Inglismaale, 1825.aastal. 1830.aastatel algas raudteevõrgu rajamine paljudes Euroopa riikides. 3) Millised olulised muutused toimusid transpordis? Peale raudteede ehitamise edendati ka veetransporti, laevade abil saadi ühendust pea terve maailmaga. Leiutati auto, liinibussid ja veoautod. Katsetati ka esimesi lennukeid. 4) Mil viisil kasutati elektrit?
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
