Hapukapsa halli värvust ja halba maitset võivad tingida kapsanõu puudulik puhtus. Ka vedeliku vähesus, kapsa kokkupuutumine õhuga. Hapukapsa muutmist pehmeks ja libedaks võivad põhjustada samuti eelpool nimetatud tegurid. Ka enne töötlemist külmunud kapsas muutub hapnemisel halliks ja libedaks. Kui hapnemine toimub liiga madalas temperatuuris, on hapukapsas roosakas. Hapukapsa säilitamisel ei tohi käärimine edasi kesta, hapukapsa koostis ei tohi muutuda. Viimane oleneb aga säilitamise temperatuurist, kohasem temperatuur keldris on 0 kuni +2'C. Kui hapukapsaid säilitatakse liiga soojas keldris, kestab käärimine edasi, suhkur lõhustatakse lõplikult ja kapsad muutuvad liiga hapuks. Kavõivad areneda kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad kapsa riknemise. Soojas hoiuruumis ilmub kapsavedeliku pinnale hall kirme, mis...
Kapsa hapendamine Kapsas, mida kasutatakse hapendamisel peab olema keskvalmiv kapsasort, kuna need sisaldavad rohkem suhkrut, kui varajased sordid ja hilised pole hapendamiseks head, kuna need on liiga puised. Kapsapead peavad olema täiskasvanud, kõvad, terved ja puhtad. Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt...
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas ), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime m...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
Räimest tehti ka räimevormi: keedetud kartuli, või ja muna- piima seguga. Küpsetati ahjus. Talvel küpsetati ahjus sageli kaalikaid, see oli tavaliselt õhtusöögiks. Nagu tänapäevalgi, olid ka tol ajal välja kujunenud lemmikroad. Nendeks olid enamasti klimbisupp, aga ka odrakäkid, mida söödi kas piima või jahuse keeduleemega.Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas . Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu. Siis kuulusid toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk...
RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)...
Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110...
http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...
Päriliku eelsoodumusega haigused (mõiste, mõned näited, hoidumine). Pärilikeks haigusteks nim haigusi, mille on põhjustanud genotüüp, mis võib olla moodustunud kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivne muutlikus mõjutab pärilike haiguste teket: selle tulemusena võivad lapse genotüüpi sattuda retsessiivsed alleelid. Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Päriliku eelsoodumustega haigused on näiteks: - Kõrgvererõhutõbi - Suhkruhaigus - Rasvtõbi - Lühinägelikkus - Alkoholism - Kopsuvähk Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamine: - Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsas teistel liikmetel - Kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaarseid uuringuid. - Olulisel k...
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist ma...
Der Orangensaft / Die Orangensäfte- apelsinimahl Der Park / die Parks park Der Pass /Die Passe pass Die Pfanne/ Die Pfannen - pann Der Platz / Die Plätze - koht Die Pommes frites - friikartulid PLZ =die Postleitzahl postiindeks Das Problem / die Probleme probleem Die Puppe / Die Puppen - nukk Der Reis /Die Reise - riis Der Rinderbraten - veiseliha Das Rippchen / Die Rippchen - ribi Der Rotwein punane vein Der Salat/ die Salate salat Das Sauerkraut - hapukapsas Die Schülerin / Die Schülerinnen õpilane (N) Der Schlüssel/ Die Schlüssel võti Der Scinkenbrot/ die Scinkenbrote singileib Der Sessel / Die Sessel tugitool Der Sohn / Die Söhne - poeg Die Strae/ Die Straen - tänav Die Studentin / die Studentinnen õpilane (N) Der Stuhl /die Stühle tool Die Tabelle/ Die Tabellen -tabel Die Tasse/ Die Tassen - tass Der Tee/ Die Tees tee Die Telefon / Die Telefone - telefon Der Tisch /die Tische laud...
Vitamiinide, eriti aga vitamiin C defitsiidi 3 Eakad inimesed, kes ei saa piisavalt päikesevalgust, vajavad vitamiin D 10 ìg päevas. 91 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia vältimiseks on soovitav süüa palju taimset toitu (kartul, hapukapsas , kaalikas, paprika, marja- ja puuviljahoidised jne.). Meie kliimavöötmes tarbitakse sageli üle poole aasta säilitatud aedvilja, selle tõttu ei pruugi vitamiinisisaldus enam vastata oodatavale ja võib olla kevadeks mitmekordselt vähenenud. Vitamiinikaod võivad olla suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedviljakeeduvee kasutamata jätmine ja muud väärad toiduvalmistamise viisid vähendavad lõpp-produkti vitamiinisisaldust...
TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...
B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme, vuntside hallinemine. B12-vitamiin - maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). C-vitamiin - kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas , spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired - iiveldus. Kehaline koormus: · Käige rohkem jalgsi. Astuge paar peatust varem bussist maha. Kasutage lifti asemel treppi. · Kui sõidate tööle autoga, leidke võimalus külastada spordisaali vähemalt 3 korda nädalas....
Pearoa nimetus kotletid kanakaste ühepajatoit uhhaa Seenehautis Rulaad Lisandid kartulipuder, riis, porgandi- hapukoor, hapukoor, leib riis, valge kaste keedetud kartul, tomatisalat ananassi salat keeduleem valge kaste, hapukapsas Järelroog kisell Jäätis kringel ploomitarretis moosipirukas riisipuder vahukoorega moosiga 2 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine kana köögivili makaronid sealiha muna kala...
8. B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üle erutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. 9. Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine 10. B12-vitamiin---maks, neerud, räimed. (0,002-0,004). 11. C-vitamiin---kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas , spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus, haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired--iiveldu s, gaasid. · Vitamiinide paremaks omandamiseks. 1. süüa erinevaid toiduaineid 2. iga päev täisteratooteid. 3. pidevalt puuvilu, juurvilju. 4. liha, kala ja munad. 5. vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel....
8 186 30. Võileib heeringaga või kiluga 25/5/40 6.7 15.7 154 31. Võileib poolsuitsuvorstiga 30/5/40 6.3 15.2 15.7 231 32. Lehtsalat hapukoorega 80/20 2 6 7 92 33. Tomatid paprikad hapukoorega 80/20 2 7 5 103 34. Kurgid hapukoorega 80/20 1 6 3 75 35. Valgepeakapsas porgandiga 80/20 1 4 12 90 36. Hapukapsas sibulaga 80/15 3 15 14 190 37. Redis hapukoorega 80/20 4 8 3 107 38. Vinegrett taimeõliga 95/50 1 5 13 104 39. Marineeritud seened sibula ja õliga 100 4 10 4 131 40. Peedisalat 100 1 4.7 9 35.4 41. Toores porgand 100 1.3 0.1 7.2 34 42...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine...
Mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb Jogurt hakkimine, vahustamine võ muu Hapupiim mehaaniline töötlus ( salatid) Keefir Tomat, majonees, paljud puuviljad Tugevalt happelised pH alla 3,7 õunad, ploomid, sidrunid, 3. Mida ei kuumutata piisavalt kaua( hakk- apelsinid, hapukapsas kotletid, grillkana, liha- ja kalapirukad) Toiduaine hapustumine pidurdab enamiku tervistkahjustavate bakterite arengut ( äädik- ja piimhape) 4. Mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 8o C või alla 65o C. Kõrge riskiteguriga toidud 1. Mida tarbitakse kuumtöötlemata...