perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine.
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta
Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe Pistikupesa teine klemm Maandatud Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Pistikupesa üks klemmidest Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks
Eestis T=1/F T=1/50 = 0.02s =20ms Mõisted: hetkväärtus, amplituudväärtus,periood,faas, radiaan Hetkväärtus – voolutugevuse väärtus antud ajahetkel Amplituudväärtus – voolutugevuse max võimalik väärtus Periood – aeg, mis kulub täisvõnke tegemiseks Faas – võnkeperioodi iseloomustav suurus.Mõõdetakse kraadides v radiaanides. Radiaan – raadiusepikkusele kaarele toetuva nurga suurus on 1 radiaan 1rad=180/ Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Nulljuhe on see, mis on maaga ühendatud. Faasijuhtmes on pinge,mis ajas perioodiliselt muutub. Pinge on 0-juhtme ja faasijuhtme vahel (220v) Kirjelda vooluvõrgus kasutatavate kaitsmete töö põhimõtet. On kahte tüüpi kaitsmeid. Sulavkaitsmed, mille puhul on nii,et kui voolutugevus läheb üle normi, siis sulavkaitsmes olev traat põleb läbi. Bimetallkaitse(automaatkork) Põhikomponent
Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes te...
LÜLITITE ÜHENDUSSKEEMID JA PÕHIMÕTTED LÜLITI / VEKSELLÜLITI Hetkel jaekaubanduses enam lihtlülitit palju ei kohta , kuna veksellüliti toimib ka lihtlülitina. Kasutatakse ühe tarbija või tarbijategrupi lülitamiseks. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga GRUPILÜLITI Grupilüliti sisaldab endas kahte lülitit, mis teeb võimalikuks kahe tarbija lülitamise ühest kohast või, kui tarbija ühendab endas kahte eraldi lülitatavat valgusallikat, nende eraldi lülitamise. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga
Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast
Mis on lhis? - Lhiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega vrreldes vga vike. Miks on korterisse vaja elektri kaitsmeid? - Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes letab lubatud vrtuse. Mitu elektrijuhet tuleb majja? - 2 Mis juhtmed need on? - Nulljuhe, faasijuhe. Millal inimene vib saada elektrilgi: a) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasijuhtme ja Maaga. b) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasi- ja nulljuhtmega. Miks ei tohi sulavkaitset ise suvalise metallitraadiga parandada? - Suvaline metall ei sula vikestel temperatuuridel ennetamaks tulekahjut lhis phjustab juhtmete lekuumenemise selleks mittesobivas kohas. Mis on pingeindikaator?` - 2juhtme: null- ja faasijuhe eristamiseks. Pingeindikaatori lamp sttib kui tema metallotsaga puudutada faasijuhet.
KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole
Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte, miks kasutatakse? Kaitsejuhe ehk maandusjuhe on inimese kaitseks. See on ühendatud ühest otsast maaga ja teisest
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V
samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus, mille korral juhis eraldub samasugune võimsus kui vahelduvvoolu korral. 2.Selgita voolu saamist mehaanilise generaatoriga.( lühidalt). Generaator pannakse pöörlema enamasti mittelelektrilise jõumasinaga (auru hüdro või gaasiturbiiniga; sisepõlemis või diiselmootoriga) , seejärel tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. 3.Mis moodustab vahelduvvooluvõrgu. Mis on faasijuhe ja nulljuhe. Elektrijaamad, ülekandeliinid ning tarbijad koos moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Faasijuhe vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe juhe, mis ei oma pinget maa suhtes. 4.Miks on vooluvõrku vaja kaitsmeid,mis on nende ülesanne, mis võib vooluringis minna suureks. Kaitsmeid on vaja selleks, et ei tekiks ülepinget. Ülesandeks on ülepinge ära hoidmine , lühise tekke korral vool lihtsalt katkeb. Vooluringis võib
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
1. i, n, g hetkväärtused (pidevalt muutuvad) 2. Jm, Um, Qm amplituudiväärtused (max. väärtused) 3. J, U, Q efektiivväärtused (teatud viisil keskmistatud väärtus) Alalisvoolu korral on laengute suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on see võnkumine. · Elektrijaamad, tarbijad, liinid moodustavad vahelduvvooluvõrgu · Tarbijat ühendatakse vahelduvvoolu rööbiti Majapidamisse peab tulema 3 juhet: 1. Faasijuhe (juhe millel on Maa suhtes potentsiaalne vahe) 2. Nulljuhe (Voolu suhtes signaal puudub, vooluringi saab moodustada kui faasijuhtme ühendad faasijuhtmega või faasijuhe maaga) 3. Maandusjuhe (ühendatud maja juures maaga) Vahelduvvoolu saamine Tavaline vahelduvvool saadakse mehhaaniliste generaatoritega Voolu saamiseks pannakse raam magnetväljas pöörlema, selle tulemusena magnetvool läbi raami muutub ja indutseeritakse elektromotoorjõud ja tekib elektrivool
Elekter kodus Alvar Kägo Milline on kodune elektrivõrk? · Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. · Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V · Elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti. · Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud · Elekter jõuab majapidamisse elektrikaabli kaudu kas maa alt või õhust. Mida kujutab endast faasijuhe, nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik
nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendid valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V. Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Elektrivõrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse.
selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11. Kaitsmete ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse vooluringis faasijuhtmesse
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Effektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V
2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6
Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjo...
nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10
juhtmesüsteemi pikkusest, kujust ja sisust ehk keskkonnast Magnetvälja energia - töö, mida on vooluallikas teinud selleks, et tekitada poolis teatava voolutugevusega elektrivool Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne Kolmefaasiline vahelduvvool (mis on, kust tuleb) – nulljuhe, faasijuhe, maandusjuhe, tekib generaatori töö käigus Liinipinge - kahe liinijuhtme vaheline pinge Faasipinge - liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge Efektiivväärtused Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral Voolutugevus I=I(max)/√2 Pinge U=U(max)/√2 Vahelduvvoolu takistused ahelas (nende mõju ja vahendid)
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektro...
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teis...
selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on
1.Defineeri alalisvoolu töö valem ühik? Ül Alalisvoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega Ühik J (Dzaul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), , A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine...
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3. Kuidas on ühendatud majapidamistes elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 4. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? Kaitse (korkkaitse või automaatkaitselüliti) on elektriahelat katkestav seade,mis kaitseb inimesi elektrilöögi ja nende vara tuleohu eest. 5. Mida mõeldakse elektromagnetvälja all?
...................................... 3 Elektrijaotusvõrk..............................................................................................3 Lühis............................................................................................................... 3 Kaitsmed......................................................................................................... 4 Faasijuhe ja nulljuhe....................................................................................... 4 Elektriseadmete liigid ja tähised..................................................................... 5 Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks........................................................5 Elektritööd...................................................................................................... 6
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tuge...
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsul...
U on pinge efektiivväärtus ja on voolutugevuse ja pinge faaside vahe · Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus U= 0,707 Um I = 0,707 Im · Kui = 0 siis cos = 1 ja võimsus on maksimaalne · Kui = 90° siis cos = 0 ja võimsus on 0 Elektritarbijad elamus Enamus elektrilisi majapidamisriistu ühendatakse vooluahelasse RÖÖBITI Tarbijate ühendamine vahelduvvoolu võrku 220 V 220 V 220 V Faasijuhe 220 V Nulljuhe Elektrienergia ülekanne · Elektrienergia töö valem on A=IUt. seega pinge kasvades voolutugevus väheneb. Mida kõrgem pinge, seda madalam voolutugevus. · Joule'I-Lenzi seaduse järgi Q = I2Rt, seega voolutugevuse vähenedes 2 korda, väheneb soojuskadu voolu ülekandel 4 korda. · Eelnevast nähtub, et elektrivoolu on efektiivsem üle kanda kõrgel pingel Näide 1
29. Pooli magnetvälja energia valemi seletus. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? 2. Kuidas ja kus vahelduvvool tekib? 3. Milline graafik iseloomustab vahelduvvoolu? Kujuta see ja seleta, mida graafikult saab välja lugeda? 4. Milliste võrranditega vahelduvvoolu saab kirjeldada? Selgita neid. 5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetk- ja mida amplituudväärtuseks? 6. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? 7. Kuidas on ühendatud elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 8. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? 9. Kirjelda generaatori ehitust ja tööd. 10. Mis tekitab induktiivtakistuse ja kuidas seda takistust arvutada? 11. Mis tekitab mahtuvusliku takistuse ja kuidas seda arvutada? 12. Selgita vóimsuse arvutamise valemit, mida kasutatakse vahelduvvoolu korral. 13. Selgita pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuste móisteid. 14
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
21. Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 22. Faasi-, null-, maandusjuhtmed? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult, rakendub kaitse. 23. Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on
Elektritööriistad Elektritööriistade ehitus vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere, kommutaatormootor, reduktor, lülitid ja toitejuhe. 1 Elektritööriistad omavad topeltisolatsiooni lisaks isoleerivale korpusele on elektrit mittejuhtivate materjalidega ümbritsetud ka sisemised elektrisõlmed. Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus. Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu. Kommutaatormootor koosneb staatorist, staatori mähistest ja kahest harjahoidjast koos grafiitharjadega. Staatori sees pöörleb rootor, mis toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Rootor koosneb mähistest, jahutusventilaatorist ja kommutaatorist. Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud
Kaitse rakendub reeglina juhul kui voolu- ringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega kaasneb Ohmi seaduse kohaselt suur voolutugevus. Uuemate vahelduvvooluseadmete pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat maandusklemmi. Läbi selle klemmi on elektriseadme metallkorpus kaitsejuhtme abil ühendatud sügavale maasse kaevatud metall-latiga. Kui faasijuhe läheb isolatsioonirikke tõttu elektrilisse kontakti tarviti korpusega, siis satuvad võrku toitvad elektrijaamad läbi kaitsejuhtme ja Maa lühisesse. Kaitse rakendub ning kat- kestab ühenduse faasijuhtme ja tarviti vahel. Selle tulemusena ei ole tarviti metall- korpus enam ohtlik inimestele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades võiksid muuta oma keha vooluringi osaks. 6
võetakse normkoormuseks pinge juhtmes aasta keskmisel temperatuuril tuule ja jäite puudumisel kuid mitte alla 15 kN. Pingutusmastid arvutatakse järgmistel koormusjuhtumitel: • Alumiiniumjuhtmete ja kuni 150 mm2 terasalumiiniumjuhtmete puhul − normaalsete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on ühe visangu kaks faasijuhet − kergete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on üks faasijuhe • 185 mm2 või suurema ristlõikega terasalumiiniumjuhtmete puhul − katke- nud on üks faasijuhe • Mistahes juhtmete puhul − katkenud on üks tross Käsitada tuleb neid katkemisjuhtumeid, mis põhjustavad suurimaid koormu- si masti vaadeldavatele osadele. Juhtmete ja/või trosside tõmbe normväärtusteks võetakse raskem järgne- vast kahest koormuskooslusest (vaadeldud juhtmete arvutamisel) • jäide tuule puudumisel ja temperatuuril –5 ºC või
Vannitubadesse ja dusiruumidesse ei lubata paigaldada pistikupesi; erandina võib vannituppa paigaldada pistikupesa, kui ta saab toite eraldustrafo või rikkevoolukaitselüliti kaudu. Väikepingeliste (12 ja 36 volti) pistikupesade juurde tuleb kirjutada suurus (näit. "36 V"). Võib kasutada ka tavalisest pistikupesast erineva konstruktsiooniga väikepinge-pistikupesi Lülitid paigaldatakse faasijuhtmesse ukse käepidemepoolsele seinale. Faasijuhe tuleb ühendada valgusti põhjakontaktiga ja keermeosa neutraaljuhtmega. Puidust punne ei lubata valgustite kinnitamisel kasutada. Köökides ja süttiva materjaliga või süttivate esemete ladudesse ei lubata paigaldada aga alt lahtisi valgusteid, mille lambid või starterid võivad alla kukkuda. Arvestid tarbitud elektrienergia mõõtmiseks ja arvelduseks energia- varustusorganisatsioonidega paigaldatakse kuivadesse ruumidesse,
lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega kaasneb Ohmi seaduse kohaselt suur voolutugevus. Uuemate vahelduvvooluseadmete pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat maandusklemmi. Läbi selle klemmi on elektriseadme metallkorpus kaitsejuhtme (isolatsioon roheline-kollane) abil ühendatud sügavale maasse kaevatud metall-latiga. Kui faasijuhe läheb isolatsioonirikke tõttu elektrilisse kontakti tarviti korpusega, siis satuvad võrku toitvad elektrijaamad läbi kaitsejuhtme ja Maa lühisesse. Kaitse rakendub ning katkestab ühenduse faasijuhtme ja tarviti vahel. Selle tulemusena 69 ei ole tarviti metallkorpus enam ohtlik inimestele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades võiksid muuta oma keha vooluringi osaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
