Euroopa füüsiline kaart

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 168 korda Seda faili on alla laetud 168 korda 0 lehte Lehekülgede arv dokumendis 20/04/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Sven Pruel 11a Kas 19 saj oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos?
19 sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest
riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19 sajand oli pöördepunktiks ka
eesti rahva ajaloos?
19. sajandil muutus talupoegade juriidiline seisund. 1816 võeti vastu seadus, millegi kaotati
pärisorjus Eestimaal, sama seadus hakkas 1819 kehtima ka Liivimaal. Talupoegadest sai vaba
talupoja seisus, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei
tohtinud tegeleda muuga, kui ainult põlluharimisega. Isegi talupoegade liikumisvabadus oli
piiratud. Talupoegade ost ja müük keelati nüüd lõplikult. Siiski jäid talupojad mõisnikest
sõltuvaks, sest nad vabastati küll pärisorjusest, kuid ilma maata. Kuna raha neil ei olnud, et
osta omale talu, siis hakkasid nad mõisnikelt talu rentima.
Kasvas talupoegade rahulolematus maa rentimise üle. 1849. aastal tuligi uus seadus, millega
talumaad ei tohtinud mõisnik mõisamaaks muuta, rentida ja müüa võis. Talumaade piirid
pandi kindlalt paika. 1849. aastal vastuvõetud seaduse abil oli nüüd võimalik raharent. Kuna
nüüd oli raharent, siis avanes talupoegadel võimalus ka endale talu osta.
1866. aastal vabanes kogukondlik omavalitsus mõisnike eestkoste alt. Omavalitsusele jäi
nüüd varasemast hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riik kontrollis nüüd hoopis
vähem. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Väiksemad
vallad liideti suurematega või kaks väikest omavahel. Valla omavalitsus koosnes valla
täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ning vallakohtust. Inimesed
nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid
oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus
ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus
asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele.
Tööstus hakkas ka Eestisse jõudma ja arenes kiiresti, rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja
Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur.
Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus. Eestis valmistati ka palju paberit,
toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist.
Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati
neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium
kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes
kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda
ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele.
Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja
vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus.
Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said
rohkem õigusi, mis aitas elujärge parandada. Valdades hakkas olema omavalitsus, mille
peamised eestvedajad olid talupojad. Üldine eluolu paranes ja ümbruskond arenes kiireti,
peamiselt tööstuse ja efektiivsema põllumajanduse osas. Kehtestati koolisundus, mille
tulemusena eestlased õppisid lugema, kui ka kirjutama.

Eelvaadet polnud võimalik kuvada.
Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: meil oli vaja kaart pähe õppida ja ma siis tegin sellise , märkisin ainult need mida meil vaja oli
Märksõnad: euroopa kaart , jõeg , mäestikud