LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
Alguses oli jah halb tunne esimest korda eitavalt vastata ja seda just tuttava inimese puhul. Pikaks ajaks oli kogu minu senine rahu kuidagi häiritud. Siis aga, endas selgusele jõudes, avastasin mingi kummalise kergustunde. Kaotasin hiljuti eitavalt vastates küll ammuse tuttava, kuid ei saa tõesti lõputult heategijat mängida, seda enam, et jään alati ise abi paludes oma probleemidega üks. Kuidas siis öelda ei? Tuleb välja, et tasemel enesekehtestamine algabki ei ütlemisest. Kui tahad oma elu ise korraldada, on sul alati õigus ära öelda, ent seda tuleb teha läbimõeldult (Niiberg & Urva, 2009). Ilmselt minu puhul on kuskile kadunud teadmine, et mul ju ometi on see õigus olemas! Osa inimesi arvab, et ei ütlemine on ebaviisakas ja võib rikkuda suhteid kolleegidega. See pole õige. Äraütlemine ei tähenda, et see inimene sulle ei meeldi, vaid et sinu vastus mingis küsimuses on eitav
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teema ,, Enesekehtestamine" isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades. Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla
Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. 3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi.
Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmär...
Mari-Liis Luukas, FT 1 26.september 2010 Eneseanalüüs Eneseavamine Pean end üsna avatud inimeseks, sest leian, et jagades enda mõtteid ja tundeid, on teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 ee...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................
Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMI...
ja milleks ta teeb. Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega. 2.2 Veenmine Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides. 2.3 Enesekehtestamine Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega.
Arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Parim on mõjutada kahtlevaid ja oma otsustes ebakindlaid inimesi. Kui aga inimesel on välja kujunenud kindlad põhimõtted on teda pea võimatu mõjutada. Enesekehtestamine see võiks olla kus inimesel on võime end väljendada, oma õigusi kaitsta, samas ei tohiks ka piirata teiste õigusi. Enesekehtestamisel peaks olema asjalik, otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine. Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega. Aga alati on võimalik muuta otsust nii, et oleks " Lambad söönud ja hundid rahul". Ma ei suru kunagi oma otsuseid kellelegi jõuga peale, asjade konsensus on see mis on minu jaoks oluline. 2 3
suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada. Kasutatud kirjandus: http://www.teenindaja.ee/teenindajale/kehakeel-ja-enes http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h http://eope.ehte.ee/kehakeel/?Kehakeel_teeninduses:Kli Pildid: http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h
5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning
kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega. • Kuid võimalik negatiivne tulemus kehtestamisel tuleneb siirusest, oma mõtete vahetust avaldamisest. • Inimese elu koosneb väga erinevatest olukordadest, mistõttu ei ole võimalik öelda, et inimene peaks kogu aeg käituma ainult kehtestavalt. • Näiteks võib olla otstarbekas eluohtlikus olukorras just alistuv (nt. oma rahakoti vargale andmine) käitumine, mitte enesekehtestamine. Seega tuleb igapäevaelus alati olukorda hinnata ning valida sobiv käitumisstiil. Näide Kasutatud kirjandus • http://eek-kehtestavsonum.weebly.com /kaumlitumise-kolm-stiili.html • Hayes, N.2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim. Tänan tahelepanu eest!
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehte...
Väljaanne, väljaande number Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel puudub väljaandmise aeg: Allika välja andnud organisatsiooni nimetus (n.d.). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev). Näiteks: Amor. (n.d). Enesekehtestamine paarisuhtes. Külastatud aadressil http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005)
igalpool mujal, on vaja osata kehtestavalt käituda, et väljendada oma soove, mõtteid ja tundeid viisil, mis võimaldab oma õiguste eest seista teiste õigusi kahjustamata. Alandlikkus tekitab negatiivseid tundeid nii ühele kui ka teisele poolele ja see halvendab suhteid. Ma arvan, et tuleb osata manipuleerida, seda aga mõistuse piirides, et kumbki pool ei saaks kahju. Kindlasti tuleb osata ka enesekehtestavalt käituda, et endale mitte liiga lasta teha. Mõnikord aga tuleb unustada enesekehtestamine ja leppida olukorraga nii nagu see on ja otsida parem aeg probleemi lahendamiseks ja õiguste rahulikuks sõnastamiseks.
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamin...
hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi
Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud. Raamatus ,,Sisemine sangar" suunatakse inimene oma sisemise sangari otsimisele ja leidmisele. Tegelikult elab meis kõigis see nn
K.Kull Veebruar 2011 Mis on suhtlemis- situatsioon? Meeltega tajutav osa keskkonnast, millele inimene annab oma subjektiivse hinnangu Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista! Oma elu korraldamiseks on kaks võimalust: 1.Korraldan oma elu ise või... 2.Lasen teistel oma elu korraldada Selline põhimõte paneb paika ka selle, millise käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Mõjutamine Inimese käituminealgab juba saab alguse temaalates sünnist: meile mõtteviisist! tehakse selgeks mis on ÕIGE ja mis VALE, kuidas on ÕIGE ja kuidas on VALE. Uskumuste mõju käitumisele Uskumised, mis muudavad käitumise efektiivsemaks "kuula inimene lõpuni" "ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks" "kui inimesega räägitakse, siis vaadatakse talle otsa" "igal inimesel on õigus küsida ja minul on õigus ära öelda" jne. Piirav...
Käitumisviisi valik ühes või teises suhtlemisolukorras sõltub eelkõige sellest, kellel on antud olukorras probleem või on tegu probleemivaba situatsiooniga. Kui käitumine/olukord, mis on mulle vastuvõetav, kuid on teise jaoks probleemiks, siis kasutan ma aktiivset kuulamist. Käitumised, mis on mulle vastuvõetavad ja mis ei anna märku mingist probleemist siin võin kasutada oskuseid probleemide ennetamiseks st kasutan mina-sõnumeid. Juhul kui see on "minu probleem", on kasulik enesekehtestamine. Kõige sagedasemad probleemide põhjused tööl suheldes klientidega on tekkinud konfliktialdis isikust, suhtlemistõketest, eesmärkide, arusaamade erinevusest. Kliendipoolne tunnete väljapurskamine mingi asja pärast võib tähendada ka seda, et konfliktse seisundi on tekitanud mingid eelnevad situatsioonid või asjad. Kindlasti ei või ma reageerida kliendi viha peale omapoolse vihastumisega. Kaebuse puhul, mis põhinevad minu või mõne teise ettevõtte
Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha. Minasõnumi kaudu kirjeldatakse iseennast: oma mõtteid, tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19. Millised on enesekehtestamise reeglid (3–4)? Enesekehtestamine on käitumisstiil, milles väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minasõnumi kaudu, seistes enda eest viisil, mis aitab teisel teha sedasama. Enesekehtestamist vajatakse olukordades, mil on vaja esitada nõudmine või palve, seista enda katmata vajaduse eest või väljendada oma ärritatust konstruktiivsel viisil. Ennastkehtestava minasõnumi õnnestumiseks on vaja selge eneseväljenduse oskust – minakeelt, hinnanguvabadust – oskust kirjeldada
Kusjuures need on olnud Sinu töölõigud, ja millega ka mina ei saa rahul olla. Sa ütled, et Sina oled boss ja küll Sa ära õiendad.Ma tahan seda tööd teha, aga ..... Kuulamisvastus Tehnika nimetus 8. Nimetage rolliliigid Moreno järgi: 8.2. Milles seisneb: Rollisisene konflikt Rollisegadus - Rolliretro 8.3 Millisel viisil on roll oma erinevates aspektides seotud kontakti loomisega? 9. ENESEKEHTESTAMINE: Andke partnerile teada oma vajadustest ja ootustest. Tehke seda 3-osalise mina sõnumiga- Kõigepealt aga määrake 3-osalise minasõnumi 3 osa: 1. 2. 3. Juhtum 1. Õppejõud on andnud ülesanded, mida tuleb teha grupida koos. Üks kaaslane on ajagraafikust tublisti maas ja seab ohtu kogu grupi töö. PÖÖRDUTE kaasõpilase poole: Juhtum 2. Teie hea tuttav unustas teie sünnipäeva. Teie jaoks on tähtis, et ta oleks teid meeles pidanud. PÖÖRDUTE: Juhtum 3
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · M...
· selge ja kõlav hääl, kõnedefektide puudumine · hea kuulmine · loogiline mõtlemine, üldistusvõime · kontsentreerumisvõime · verbaalne võimekus · hea mälu · teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus · suhtlemisvalmidus · koostöövalmidus · vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin) · õpi- ja arenemisvalmidus · iseseisvus · empaatiavõime · kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus) · enesekehtestamine · aktsepteerimisoskus 5. Meelelahutustoode - Sihtgrupiks on õpilased või keskealiste välisrühmad suuruses 20-25 ............................................................................... 1.PÄEV 18.00 saabub lennuk lennujaama, peale seda jätkame sõitu Pärnusse, kus saab alguse meie reis. 20.30 oleme Pärnus, ööbime Taastusravikeskus Viiking´is 2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10
arvaksid, et õpetajad on ülemakstud. Teisest küljest aga loob Eesti ühe tippajakirjaniku taoline artikkel pildi õpetajast kui ühiskonna suurimast märtrist. Samuti tekib mulje, nagu õpetajad oleksid need ühiskonna heidikud, kes ei suuda oma arvamust ja soove kehtestada. Selline kuvand õpetajast kui inimesest, kes peaks paljudele noortele eeskujuks olema ja kelle üks tööülesanne on sisuliselt enesekehtestamine, ei kasvata aga õpilastes ja nende vanemates pedagoogi suhtes austust, pigem vähendab seda. Leidub ka teistsuguseid vaatenurki. Näiteks reporter Mikk Salu arvamus 28. oktoobri Postimehes, kus ta kirjutab arvamusloos pealkirjaga ,,Mikk Salu: õpetaja mugav elu" nii: ,,Kui sellel ametil on miinuseid (palk), siis on ka mitmeid plusse: pikad puhkused, riske, töökaotushirmu ja konkurentsi pole. Jah, kui pingutad kõigest väest, tahad tõesti olla parem
rohkem reisima, väärtushinnangud viidi ühtsele tasandile. Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid ted...
Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus
võtnud seoses lapsega, siis peaks sellele kohe reagerima, ning tegema koostööd õpetajaga, sest üksi kool ei suuda muuta midagi. Majanduslikult kitsaste oludega peredes on probleemiks lapsele õppevahendite ja riiete ostmine, sest need on kalliks muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47)
kella-ajaliselt:
1972. a. 15. juulil kell 15.32
Minoru Yamasaki (1912-1986) projekteeritud paneelmajade õhkulaskmine St.
Louis’is, Missouri osariigis USA-s
4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. 2. Peegeldav kuulamine täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine. 3. Empaatiline kuulamine eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. 26. Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne)
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
+ rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
kunst ise ja klient-terapeut toimivadki läbi selle (nt koos musitseerimine); suhe, kus klient või terapeut on kunstnik (terapeut jälgib kunsti tegemist distantsilt või harvem esinev variant, kus terapeut ise tegeleb kunstiga ja klient jälgib). Terapeutilised eesmärgid Liebmann (1981) on jaganud üldised terapeutilised eesmärgid personaalseteks ja sotsiaalseteks. Personaalsed eesmärgid Liebmanni järgi on: loovus ja spontaansus, usalduse loomine, enesekehtestamine, oma potentsiaali realiseerimine, suurenenud personaalne autonoomia ja motivatsioon, areng indiviidina, vabadus teha otsuseid, ideedega eksperimenteerimine, tunnete, emotsioonide, konfliktide väljendamine, töö fantaasiate ja teadvustamatuga, mõistmise, eneseteadlikkuse, reflektsiooni arendamine, kogemuste korrastamise soodustamine ja lõõgastumine. Sotsiaalsed eesmärgid on: teadlikkus, märkamine ja lugupidamine teiste suhtes, koostöö, grupi tegevustes osalemine,
- viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine: · Täpsustamine · Ümbersõnastamine · Tunnete peegeldamine
kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ja selle lõppedes. Töötamine kassapidajana nõuab täpsust ja raha käitlemise nõuete ranget täitmist. Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ning võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele ja tähelepanu jagada. Põhiline ülesanne on tulnud kauba kontroll ning väljapanek saalis. Vajalikud eeldused on iseseisvus ja enesekehtestamine. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, sallivus, meeldiv ja viisakas käitumine. (Oja, 2005) Joonis 1. Kassiiri töökoht. 5 3. ÜLESANNETE LIIGITUS 3.1 Automaatne Joonis 2. Solarise toidupoes olev kassalint. Müüja töös automaatse osa moodustab kassalint (Joonis 2). Teenindaja küll peab vajutama
Järjestamismeetod põhineb töötajate omavahelisel võrdlemisel ja järjestamisel mingite kriteeriumite alusel. Arenguvestlused 26. Töötajate ja juhtide hindamisel kasutatavad kriteeriumid. TÖÖTAJATE: Töö hulk ja kvaliteet Töö tundmine Initsiatiiv ja loovus Koostöövõime JUHTIDE: Töö tundmine, orienteeritus saavutustele Vaimne võimekus, hoiakud Dominantsus ja enesekehtestamine Eestvedaja ja otsustaja Planeerija ja delegeerija Initsiatiiv ja loovus Suhtlemisoskus 27. Vead, mis võivad tekkida töötajate hindamisel ja kuidas neid vältida HINDAMISE VEAD: Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus hindamine toimub formaaselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratatavus hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine.
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
uimastite negatiivsetest külgedest. • Tundekasvatus – noored proovivad uimasteid isiklike probleemide, nagu madal enesehinnang, segased väärtushinnangud jms tõttu. • Keeldumisoskuse õpetamine – noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste tunnustust taotledes, nad ei oska või ei julge seista vastu eakaaslaste või meedia mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid. • Sotsiaalsete ja enesega toimetuleku oskuste õpetamine (nt enesekehtestamine, eesmärgi saavutamine, probleemide lahendamine, murede ja stressiga toimetulek). • Alternatiivsete tegevuste pakkumine – see on ennetustegevuse väga oluline komponent, noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. • Laiahaardeliste programmide pakkumine– kogukonnapõhine ennetustöö, kuhu on kaasatud pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Võib tunduda, et 7–8-aastased lapsed on selliste teemade
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
ka teid need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks. TEISEL INIMESEL Oskused teise inimese abistamiseks: ON PROBLEEM - toetav kuulamin - aktiivne kuulamine Oskused suhte rikastamiseks ja probleemide ennetamiseks: PROBLEEMIDETA - ennetav ja teatav mina-sõnum ALA - positiivne mina-sõnum - äraütlev mina-sõnum Oskused iseenda abistamine SINUL ON PROBLEEM - enesekehtestamine - võitja-võitja konfliktilahendus - toimetulek väärtuskonfliktidega 1.6 Abistamisoskused 1.6.1 Abistava suhte omadused (Carl R. Rogers) Abistav suhe suhe, mille üks osaline soovib, et üks või mõlemad osapooled hakkaksid oma sisemisi varjatud ressursse rohkem hindama, väljendama ja otstarbekamalt kasutama. Abistajana tuleb sul endalt sageli küsida, kas sa: 1. suudad olla selline, et teine inimene tajuks sind usaldusväärse, või kõige sügavams mõttes kooskõlalisena? 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
