Elulugu Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani. Sündis vasesepa ja õmbleja tütrena Tallinnas, kus alustas õpinguid, jätkas neid 1938 43 elukoha muutmise tõttu Tapal, 1943 47 õppis Tallinna 4. keskkoolis ja 1947 52 Tartu ülikoolis keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1956 61 oli Tallinnas Kirjandus Liidu luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega. Nooruslikult avameelne luuletus on Ellen Niidu usutunnistuseks: õnnetunne ja elumõte on lahutamatud, nagu on lahutamatud
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976. Ellen Niidu laste luuletest väärib esile tõstmist ,,Krõlliraamat", mis ilmus aastal 1979 ning selle raamatu kunstnik oli Edgar Valter. Esimene Ellen Niidu väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis kandis nime ,,Pille-Riinu
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik
Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik.
Ellen Niit Sündinud 13.07.1928 Tallinnas. Õppinud: · Tapal. · Tallinna 4. Keskkoolis. · Tartu Ülikoolis Eesti keelt ja kirjandust. · Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku.
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV
Ellen Niit Keven Kask 8b klass, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 10.05.2012 Ellen Niit Sündinud 13.juuli 1928 Ellen alustas lootusrikka imelapsena, kelle anne ei sobinud ajastuga, sest luulelt loodeti ühiskondlikku aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970)
ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming
Täpsemalt siis kõrgklassi seltskonna elust (ooperites käimised, õhtusöökide korraldamised ja ka vastuvõttude korraldamised). Teose esimene osa raamatust käsitleb probleemi, kus peategelane Newland Archer on kihlatud May Wellandiga, ning soovib oma kihluse võimalikult ruttu teatavaks teha ning abielluda. Käiakse läbi mõlema tegelase suguvõsa, et saada nendepoolne õnnistus. Peagi kohtab aga Newland oma kihlatu sugulast Ellen Olenskat, kes talle koheselt silma hakkab. May palun Newlandi, et viimane Ellenile seltsi pakub kui May ise reisile läheb. Newlandile meeldis väga Elleni seltskond. Hakkas talle saatma anonüümselt kollaseid roose. Lõps said mõlemad aru, et nad on üksteisest sisse võetud ning Ellen läks peagiWashingtoni elama. Newland ja May abiellusid. Teine osa raamatust algabki selle abielu kirjeldusega
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
docstxt/1328442129101372.txt
· Hindley ja Francese poeg · Heathcliff kasvatas teda kui harimatut farmitöölist · Väliselt jämeda suhtumisega, kuid sisemiselt kena inimene · Pärast Cathyga kohtumist püüab end harida · Abiellub Cathyga Linton Heathcliff · Heathcliffi ja Isabella poeg · Nii vaimselt kui füüsiliselt väga nõrk · Väga haige · Hoolis enamjaolt vaid iseendast · Abiellub Cathyga Ellen "Nelly" Dean & Mr Lockwood · Ellen oli majapidajanna nii Vihurimäel kui Rästapesas · Räägib Lockwoodile kogu loo · Mr Lockwood oli rikas härra, kes rentis Rästapesa TÄNAN KUULAMAST!
Telefon 56729405 Pr. Sirje Jõemaa Adavere Põhikool Kooli tänav 28. september 2013 48001 ADAVERE AVALDUS Austatud Adavere Põhikooli direktor Õpetaja Merle Karuks rääkis 27. septembril toimunud karjääriõpetuse tunnis 4. oktoobril toimuvast õpetajate päevast. Sooviksin kandideerida õpetaja Ellen Punga asendajaks. Usun, et sobiksin hästi õpetaja Ellen Punga asendajaks, kuna tema ainetunnid on sellel päeval 3.-5. klassi õpilastega ning ma oskan sellises vanuses õpilastega hästi suhelda ja mulle meeldib endast nooremaid õpetada. Lugupidamisega Eret Niinemets 2 Eret Niinemets Kase tänav 2-9
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategel...
laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt.
Luulekogu analüüs ,,Maa on täis leidmist" Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob."
Mõju gümnaasiumi õpilastele videoreklaami vahendusel Autorid: Liina Savtšik ja Ellen Zazimko Juhendaja: Veronika Krištal Teema aktuaalsus Tänapäeva noored pööravad üha vähem tähelepanu toitumisele koolis. See toob kaasa hajameelsust, väsimust ja halva õppeedukust. Eesmärk ja lähtekohad Eesmärgiks oli valmistada videoreklaami. Video ülesanded: motiveerida gümnaasiumiõpilasi õigesti toituma koolipäeva jooksul; veenda õpilasi pöörduma rohkem tähelepanu oma toitumise ja tervise kohta. Video kontseptsioon
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees.
ja need on aminohapped, mida keha ei ole ise võimeline sünteesima ja peab kindlasti saama toiduga. 5. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid mitte piisavas koguses 6. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüüs kindlasti sisalduma piisavas koguses teraviljatooteid seemneid ja pähkleid Argumendid on asjakohased. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Artiklis räägib Ellen Vene oma kogemustest ning nendega kaasnenud headest ning halbadest külgedest. Põhiliselt keskendub artikkel Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi nõuannetele ning kogemustele. SEOS: Kuna inimesed on harjunud suure osa oma toidukorrast sööma loomse päritoluga toiduaineid siis vajaliku energia kätte saamiseks peab väga täpselt teadma mida, mis kogustes ning millal süüa. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüü kindlasti sisaldama piisavas koguses teraviljatooteid.
Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal
vend Edgari Cathytulevane tulevane Edgariõde, õde, abikaasa Heatcliffi abikaasa Heatcliffihilisem hilisem naine naine Ellen Ellen,,Nelly" ,,Nelly"Dean Dean loo peamine loo peamine jutustaja, jutustaja,tööline
Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978
1841 reisisid nad sotimaale, Catherine sünnimaale, ja 1842 Ameerikasse. Peale seda kolis Catherine õde Georgina paari juurde elama. Charles´i kooselu oma abikaasaga muutus õnnetuks. Millegipärast hakkas kirjanik pahaks panema, et tal kümne lapse eest hoolt kanda tuli ja pidas suures koormuses süüdlaseks oma naist. Catherine´l puudu energia elus edasi minemiseks ja Charles ei kiitnud seda heaks. Ta ei olnud oma abieluga enam absoluutselt rahul. 1857 kohtas Charles näitlejanna Ellen Ternan´i. Naine avaldas kirjanikule tugevat muljet ja peale seda muutus Charles´i abielu Catherine´ga eriti väljakannatamatuks. Mõõna perioodil kirjutas Charles oma sõbrale John Forster´ile: "Vaene Catherine ja mina ei ole üksteisele lihtsalt loodud ja selle vastu ei aita mitte miski. See ei ole ainult selles, et ta mind õnnetuks muudab vaid ka selles, et mina tema õnnetuks muudan võib olla isegi rohkem kui tema mind". 1857 hakkas abielupaar lahutuspabereid ajama.
1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba
Ned Kelly Ursula 11. kl · Edward (Ned) Kelly, bushranger, was born in June 1855 at Beveridge, Victoria, the eldest son of John (Red) Kelly and his wife Ellen. His father was born in Tipperary, Ireland, in 1820 and sentenced in 1841 to seven years' transportation for stealing two pigs. He arrived in Van Diemen's Land in 1842. When his sentence expired in 1848 he went to the Port Phillip District, where on 18 November 1850 he married Ellen, the eighteen-year-old daughter of James and Mary Quinn; they had five daughters and three sons. · · Ned attended school at Avenel until his father died on 27 December 1866. Left indigent, the widow and children moved to a hut at Eleven Mile Creek, about half-way between Greta and Glenrowan in northern Victoria, where Ned became the main breadwinner, taking jobs as a timber cutter and rural worker - ringbarking, breaking in horses, mustering cattle and fencing.
koos oma naisega elama Londoni Holborni linnaossa Nendega koos elasid seal Charlesi noorem vend Frederick ja Catherine'i 17aastane õde Mary 1836 asus ta tööle ajakirjas Bentley's Miscellany Catherine Thomson Hogarth 1858 lõppes Charles Dickensi ja Catherine'i kooselu, mille põhjuseks oli inglise näitlejanna Ellen Ternan Suri 9. juunil 1870 oma maakodus Kenti krahvkonnas Highamis Gads Hill Place'is Maetud Westminster Abbeysse Ellen Ternan Westminister Abbey TÄHTSAMAD TEOSED *,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust" Ilmus 1835 esialgse nimega "Bozi visandid,, Kirjaniku esimene raamat Sisaldas aastail 18331835 ajalehtedele kirjutatuid jutte ja
kooli läbi saada, aga tööl käia ei saa, Jüri peaks teda üleval pidama. Adeele on vähihaige ja haiglas. Ilmar käib teda vaatamas. Tal on ka uus kavaler, sest Loorentson suri ära. Tema nimi on Sagarski. Jüri tunneb ,et hakkab vanaks jääma, habe on hallik läinud ja kondid valutavad, kuivab kokku, kui tööd ei tee enam. Hermanil Ameerikas on nüüd ka kaks tütart( Mabel, Evalyn) , saadab perekonnast pildi ja raha. Ilmar käib koolis ja armub Ellen Rehepappi, kes on tema sõbra õde. Nad otsustasid abielluda kohe, kui Ilmar saab kuhugi elamispinna. Ellen toodi koju vanavanematele näidata, teatati abiellumisest. Kolisid oma elamisse. Ilmar tuleb Inglismaalt koju ja tal on ka 7 kuune poeg Jüri kodus ootamas. Ellen tahab, et Eeva ja Jüri nende juurde suurde korterisse koliksid. Lõpuks kolivadki. Kõik oma vana koli tassivad kaasa, mille eest Ilmar oli varem põgenenud. ,,muuseum" nagu ta seda kõike kutsus
Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub
Kallis kodu Karl Eduard Sööt Kus su kaunil kingurinnal kasvab kasemetsake, seal on minu kiigekohta, seal mu kodu kullane. Ei seal vaevata küll kaldu viljasaaki salvesse, ei seal tundmata küll ole leinahääled minule. Aga siiski, oh kui kallis, oh kui kallis mulle ta! Ta on minu õnnerada, mulle armas otsata. 3 Iga kodu on jääv Ellen Niit Iga kodu on jääv, on unumatu, kui ta üldse on olnud kodu üks habruke võrk, taaspunumatu, ummissõlmede lõputu rodu. Mõtteretk sind võib kanda su olemisse: majatunagi oled majas. Iga hetk saad sa studa kotta sisse, mis on alles su südameajas. Mida võõrale ütleb... Lehte Hainsalu MIDA VÕÕRALE ÜTLEB see põllukivi mida võõrale ütleb
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? Kärolin Puusild 12. klass Ülevaade ● Maria Semple Stsenarist (Ellen, Saturday Night Live) ● Ilmunud november 2013 Tegelased ● Bernadette Fox – ema (arhitekt MacArthuri geeniusepreemia) ● Bee – 15 aastane tütar (Balakrishna) ● Elgin Branch – isa (Microsofti imelaps) ● „Sääsed“ - Audrey Griffin ja Soo-Lin Lee-Segal ● Virtuaalabiline Indiast – Manjula Kapoor Põhiprobleemid ● Bernadette veider käitumine – sulandumisprobleem ● Elgini pidev töölolek ● Vastasseis „sääskedega“ ● Bernadette merehaigus ● Elgini suutmatus mõista oma abikaasat ● Logisev maja Põhitegevustik ● Antarktikasse reisi plaanimine (lõpukink) ● Vastuvõtt kooliõpilastele ● 20 Miili Maja ● Bernadette kadumine ● Kiindumine oma abisse ● Bernadette leidmine Tänan ...
mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● Ta on ilustreerinur 250 raamatut mis on enamuselt lasteajakirjad.
Tallinnas, aastatel 19921993 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, on olnud ka juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. Jaan Krossi elulugu 1998. aastal oli Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001
Kerkis esile realistlik isik ,,Kaheksa jaapanlannat", Mati Unt ,,Võlg", noorsoo lemmikuks sai Mati Unt elu käsitlevate lühiromaanidega. 1970 Luule igapäevased inimlikud nähtused, Debora Vaarand, Ellen Niit, Debora Vaarand ,,Tuule valgel", Ellen Niit Draama keskmes oli ühiskonna j keskpunktis olid kassetiautorid, vabavärss, Kersti Merilaasi, Hando Runnel, ,,Maailma pidevus", Kersti Merilaasi ,,Antud ja vahekord, samuti ajaloo ja mälu ökoloogiline mõtteviis Jürdi Üdi, Lennart Meri võetud", Hando Runnel ,,Avalikud laulud", Jüri Üdi problemaatika. Ehkki kirjanduse
Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • STSENARIST EDGAR SAVISAAR • POLIITIK VAHUR KERSNA • SAATEJUHT URMAS OTT • SAATEJUHT ELLEN NIIT • KIRJANIK KASUTATUD KIRJANDUS • Images.google.com
Jaan Kross (1920-2007) Sündis Tallinnas masinaehitustehase meistri perekonnas, sai korraliku hariduse Jakob Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. ...
Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid
Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi
selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ümaralt jalgpallikas nüüd jalgpallikujulise õuele teen puuriida ja mu naiseideaal on Beckhami figuuriga Contra JUULI 9 Heinakuu sa suve hari, lehtpuu vari, maasikmari, liivarannad kuumas lõõsas. Õitsev kibuvitsa põõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga Ellen Niit AUGUST 10 Suvi põgeneb ära ,,Tsirkuse" sokolaad ka ühel hommikul vara ärkadki suveta kajakas järvel lendab vee kohal on udu ja hall ja mõttessevajunult endas sa kõnnid ta tiibade all Priidu Beier SEPTEMBER HAIKUDES 11 Metsapurjus ma Soo, sambla, joovika viin tassid pruulin täis. Sambla pehmuses sügisvürtside kutse. Kaduvus veetleb. Kevade seemne
Diplomite valmistamine Projektitöö Koostas David Jurjev 8.a klass Juhendaja Ellen Prunbach Veebruar 2017.a Töö eesmärk Minu töö eesmärk oli kujundada koolile uued diplomid. Õppisin juurde uusi oskusi kujundamisel, materjali otsimisel ja töö vormindamisel. Töö käik Alustasin diplomite valmistamist ideede kogumisega ja kontseptsioonide valmistamisega. Otsisin ideid lehekülgedelt nagu Pinterest ja Dribbble, mis ma kasutan tihti igasuguste huvitavate asjade leidmiseks mis on kujundusega seotud.
Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ning uputab end Seine`i jõkke. Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal. Miss Saigon
aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Kunstnik: Ellen Cairns Lähemalt: Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art) ja Slade'i Kaunite Kunstide Akadeemia Londonis. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. Osades: Nemorino, kohalik töömees: Cataldo Caputo Lähemalt: Cataldo Caputo õppis laulmist Niccolo Piccinni nimelises Bari Riiklikus konservatooriumis ja muusikateadust Lecce Ülikoolis. Cataldo Caputo on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse, olulisemad neist on Ferruccio Tagliavini nimeline võistlus
William Shakespeare Birthdate unknown Many facts of his life remain mysterious Was an English poet and playwright Is considered to be the greatest playwright of all time Married, three children By 1592 worked as an actor Joined an acting troupe:The Lord Chamberlain's Men Wrote most famous tragedies in 1600s Some of his works: Romeo and Juliet Hamlet Othello A Midsummer Night´s Dream Macbeth Antony and Cleopatra Shakespeare´s authorship is often questioned because of his mysterious biography and origins Died on 23 April 1616 Ellie Goulding Born 30 December 1986 English singer-songwriter Performed at the wedding reception of Prince William and Kate Middleton Collaborated with Skrillex, Calvin Harris and many others Born and brought up in Lyonshall, Herefordshire Has 2 sisters and a brother Began learning guitar at 14 Began songwriting at 15 Debut album "Lights" March 2010 It singles: "Starry Eyed", ...
v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus. q 300 koorilauluüle poole neist meeskoorile, sest pidas seda kooriliiki parimaks. v Meelespea http://www.youtube.com/watch?v=oYiE5LhBmc q Paarkümmend soololaulu q Näidendija filmimuusika q Lastelaulud 1. Rongisõit (sõnad Ellen Niit): http://www.youtube.com/watch?v=kt8WdU0LbAk 2. Kati Karu(sõnad Ellen Niit): http://www.youtube.com/watch?v=CG2J6djElsQ
palub, et teda sisse, koju lastaks. Unenäost ehmatatud karjatab ta, mille peale majarahvas ärkab. Selgitanud Heathcliffile oma unenägu, näeb Mr. Lockwood, kuidas viimane näost järjest ära vajub. Heathcliff palub Mr. Lockwoodil lahkuda. Enne ära minekut kuuleb Mr. Lockwood, kuidas Heathcliff seal kummalises kambris hüüab, et Catherine tagasi tuleks.Järgmisel hommikul avastab Mr. Lockwood, et on saanud külma ning, et igavust peletada, palub ta oma majapidajannal Ellen Deanil rääkida Heathcliff'ist ja Vihurimäe mõisast. Kogu teose võtab üle Ellen, kes hakkab jutustama sündmustest, mis toimusid 30 aastat tagasi. Heathcliff võeti Vihurimäe mõisa leidlapsena. Arvati, et ta on hispaania või ameerika päritolu. Midagi kindlat nad ei teadnud. Heasüdamlik Mr. Earnshaw kasvatas teda kui oma last. Earnshaw' tütrest Catherineist ja Heathcliffist said lahutamatud kaaslased. Catherine'i vend Hindley ei sallinud Heathcliffi silmaotsaski, kuna Mr
VERA WANG Koostanud: Kristina Toome, Kadri Sigur Tallinn 2011 VERA WANG · Vera Ellen Wang on New Yorgis elav Hiina päritolu moedisainer. · Sündinud 27.juuni 1949.a. · Ta on tundud eelkõige oma elegantsete ja graatsiliste pulmakleitide poolest. · Kuid peale selle tegeleb ta ka ehete, parfüümide, päikseprillide ning kingade disainimisega. · Vera sündis ja kasvas New Yorgis hiinlaste peres. · Tema vanemad on pärit Hiinast Shanghai linnast, kuid kolisid 1940.a. Ameerikasse. · Varases nooruses mõjutas tema stiilitaju kujunemist ema, kes
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim
1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 3. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle saapamäärdevabrikusse, hiljem advokaadibüroos abilisena. 4. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat, kuid nad läksid lahku. 5. 1836 abiellus Charles Catherine Thomson Hogarthiga ning neil sündis 10 last, aga hiljem ka nende kooselu lõppes, sest Charles armus Ellen Ternanisse. 6. 1933. aastal saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega ja hiljem lisandusid jutustused. 7. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. 8. 1836. aastal alustas tööd oma esimeste romaanidega. (,,Oliver Twist", ,,Nicholas Nickelby") 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
