punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. Difraktsioonivõre- seade, mis kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi. Valmistatakse tavaliselt klaasplaadile teemantnoaga kriipse tõmmates. Kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga kriimude vahelt. Piludeks ongi vahekohad
DIFRAKTSIOON Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k
Valguse difraktsioon. Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust valguslaiku
docstxt/13694782517724.txt
Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Difraktsioon, selle avaldumine ja rakendused Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure kivilahmaka taha lained ei levi, kuid väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et
docstxt/13680449579001.txt
Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . 3.Valguse difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi Fresneli printsiibi abil, mis kehtib
piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~). Ava difraktsioonil paiknevad heledad ja tumedad ribad alati avaga paralleelselt. Mida kitsam on ava, seda suurema (laiema) piirkonna difraktsiooniribad katavad. Seda, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. I Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis (max tingimus)
1. Kirjelda valguslainet. - Valgus on elektromagnetlaine (elektri + magnetväli) - Eetrit pole vaja - Valguskiirusel - Iseloomustavad suurused: lainepikkus, sagedus, periood ja kiirus - Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuvad elektrivälja 2. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks? Nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. Esineb ka siis, kui lained läbivad tõketes olevaid avasid. 3. Miks ei ole difraktsioon jälgitav suurte mõõtmete korral? Millal on difraktsioon jälgitav? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, ei või avad (või ka tõkked) olla 0,001 mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud
intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 630nm, oranz: 630 600, kollane: 600 570, roheline: 570 520, helesinine: 520 470, sinine: 470 420, violetne: 420 380. koherentsed lained lained mille kuju ajas ei muutuning on sama lainepikkusega, mittekoherentsuselon laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu
!"# $ %% & '!()*& +',-, '!$,&&)", ($&''! %% ./ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja ...
nii laine 1 kui ka laine 2 sisaldavad kõiki "värve". Kui näiteks "punane" 1 ja "punane" 2 kohtuvad samas faasis ja tugevdavad teineteist, siis see koht näib meile punasena, sest teised värvid kas tugevdavad vähem või koguni nõrgendavad teineteist. Õlikile ei ole igal pool sama paks, järelikult naaberkohas võivad just näiteks "rohelised" 1 ja 2 kohtuda samas faasis ning seda kohta näeme rohelisena. Valguse difraktsioon Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Difraktsiooniks nimetatakse lainete paindumist tõkete taha. Tõkked takistavad lainefrondi sirgjoonelist levimist. Selle näthuse põhjuseks on see, et tõke lõikab kulglaine frondist osa välja.
1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. ...
difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Üks difraktsiooni hästi iseloomustav näide on seotud samuti valgusega; näiteks CD või DVD tihedalt pakitud rajad käituvad kui difraktsioonivõre, mis moodustab tuttava vikerkaaremustri, mida kindlasti igaüks meist plaadil märganud on. Seda teadmist kasutades saab välja töötada võre, mille struktuur vastab oodatule; nagu näiteks krediitkaartidel asuvad hologrammid. Difraktsioon atmosfääris tekib väikeste osakeste tõttu, mis saavad tekitada nähtava ereda ringi ümber valgusallika nagu näiteks Päikese või Kuu. Kõik need nähtused on põhjustatud valguse lainelistest omadustest. Rääkides veeslainetest võiks näiteks tuua kuidas sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega,
docstxt/128708534533392.txt
Katse n b , nm 2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 627,1 2420,84 7 a=1230 mm D=1,2 mm A-tüüpi mõõtemääramatus: n 2 i Δ = t n 1,β i=1 n n 1 2420,84 Δ = 2,6 23,36nm 6 6 - 1...
Valguse interferentsi põhitingimus: lained peavad võnkuma samas faasis Kuna valguse sagedus on tohutult suur, pole kahte valgusallikat, mis võnguks samas faasis. Seetõttu saab valguse interferentsi tekitada ainult samalt valgusallikalt tulevate kiirte abil. nt õhuke kile (bensiinikile veel, turvariba rahal, CD/DVD, maksumärgid, Tõnu Tamme kingikott) Selgindav kile - läätsede katmisel tekitab tagasipeegelduva valgusega tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele. Valguse difraktsioon - lainete kandumine tõkete v avauste taha. Kuna valguse lainepikkus on väike, on difraktsioon nähtav üliväikeste tõkete korral (ripsmekarv, pilu, nõelaauk). Antud lainepikkuse mõõtmiseks kasutatakse difraktsioonivõret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti mõõtmed lähenevad valguse lainepikkusele, siis objekti ääred hägunevad; astronoomias teleskoopide puhul - piirjooned võivad häguneda kui objekt asub väga kaugel (nt kaksiktähed)
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 11.04.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT FRESNELI DIFRAKTSIOON ÜMMARGUSE AVA KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Ümmarguse ava difraktsioonpildi uurimine, Valgusallikas, ekraanid avadega, valgusfilter, okulaar, optiline valguse lainepikkuse määramine. pink. Skeem Töö käik. 1. Asetage detailid optilisele pingile skeemi kohaselt. Ekraanide 3 ja 4 asend optilisel pingil on fikseeritud. Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda.
docstxt/133717370925640.txt
katted, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, teleskoop, asendist(1täisvõnge=2piid). Valguse intensiivsus(I): objektiiv, Newtoni rõngad. Difraktsioonivõred: läbipaistvad võred on pinnaühikut läbiv energia sekundis(mõõtüh: 1J/sm2). klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100). Peegelvõredel on samuti difraktsioon: ..on lainete paindumine tõkete taha; ..on paralleelsed jooned. Ka väikeste punktide hulk võib moodustada valguslainete kõrvalekaldumine sirgjoonelise levimise teelt, difrakts.võre. Difr.võredega lahutatakse valgust spektriteks, uuritakse esineb väikeste avade ja tõkete juures. Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu. Kui sellele langeb valgus, printsiip: difraktsiooni tekkimist selgitatakse selle muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks
Füüsika praktikum nr 18 e. Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Töös on töö teoreetilised alused, tabelid, arvutused, järeldus e. kokkuvõte.
1.Nähtav valgus on elekt. magnetlaine, mis koosneb teineteisega ristiolevast elektri-ja magnetväljast,mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Inte...
docstxt/133041427691473.txt
,t i- ,,/ t,7, -r E++ + q'{h-9 =*nd v7 r'v ,, i' -, -t -tJ nrl 6p6-'a-$ = h-s .ll'Z =(r-el)v1 ,#!'r. ...
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse ...
Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena. See tähendab, et kohtuvad praktiliselt paralleelsed kiired. Öeldaksegi, et difraktsioon toimub siin paralleelsetest kiirtes . 4.valem Teades, et väikeste nurkade korral tan sin Dispersioon lainejuhis 1. dispersioon Füüsikas on dispersioon valguse lahtumine spketriks. Disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.Aine murdumisnäitaja on seda suurem,mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta
1)Valgus on elektromagnet lainetus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760 nm. Valgusel on kahesugune olemus: · Levimisel avalduvad tema lainelised omadused(inteferents, difraktsioon) ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus. · Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused(fotoefekt, valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus. 2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed. 3)Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega. 3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem. 4)Fotoefekt- e...
Seda tekitavad tähed, keevitamisel kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, Päikesekiirgus. Fotokeemiline (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogiline toime (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi).Osoonikiht Maa atmosfääris kaitseb meid ultravalguse eest. 8. Mis on difraktsioon- Nähtust, kus lained painduvad tõkke taha, mis on mõõtmetelt samas suurusjärgus laine pikkusega. ja millal hakkab ilmnema difraktsioon? Vaadata valgusallikat läbi kitsa pilu, näiteks kahe sõrme vahelt, läbi ripsmete, läbi tiheda kammi piide, läbi ziletiga lõigatud pilu filmitükis. 9. Loetle difraktsioonpildi omadusi. Kõigil neil juhtudel on võimalik oma silmaga näha tumedatest ja heledatest värvilistest valgusribadest koosnevat difraktsioonipilti.
Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. 48. Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis? k tähendab maksimumi valemis interferentsijärku. 49. Kuidas saada valguse interferentsi katseliselt? Kui võtta kaks kokkusurutud ziletitera ja lõigata filmiribasse 2 pilu, siis vaadates läbi pilu me tõestasime, et valguse interferents on olemas. 50. Millise nähtuse 2 külge on valguse interferents ja difraktsioon? Laserkiir 51. Kuidas on seotud energia jäävuse seadus ja valguse interferents? Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist, sest valguse puudumine tähendab, et sellesse punkti valgus lihtsalt ei levi. 52. Millal tekib püsiv interferentspilt? Püsiv interferentspilt tekib, siis kui
jäävad kehad soojenevad tänu siseenergia suurenemisele. Aga kas valgus on osake või laine? Või hoopiski mõlemat? Tegelikult on valgus elektromagnetlaine, mis tekib elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Valgus on ainuke elektromagnetlaine, mis on inimese silmale nähtav. Valgus on ka muutuv ja see oleneb valguseallikast. See tähendab, et erinevatel lainepikkustel on valguse värv erinev. Seda saab vaadelda näiteks difraktsiooni võrega. Difraktsioon on nähtus kus valgus paindub läbi avade või tõkete varju piirkonda. Paljud inimesed kasutavad prille, et oma nägemist parandada. Seda selle pärast, et inimene näeb tänu valgus aistingule ja prille on vaja, et parandada kas valguse koondumist või hajumist. Selleks on leiutatud lääts mis on läbipaistev keha. On olemas nõguslääts ja kumerlääts. Nõguslääts on hajutav ja kumerlääts koondav. Ning tänu sellele, kas hajutades või koondades valgust, näevadki inimesed paremini.
Valgus on elektromagnetlainetus, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguse eredus=intensiivsus. Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed.
Võnkumine Võnkumine on perioodiline liikumine ajas ja ruumis tasakaalupunkti ümber Kui elastse keskkonna osake panna võnkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle naaberosakestele, sealt omakorda järgmistele osakestele. Iga järgnev osake kordab eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel PERIOOD T- näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud
Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust.
Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad Difraktsiooni kasutamine Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võibolla selleks võreks udu ja pilved. Spektrite saamine spektraalaparaatides
kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =(2k+1)/2=(k+1/2) . (j6)(j7)
-inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. -ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. -ultravalgus on silmadele kahjulik. 29. -valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. -valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. -mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. -valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. -lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.
Resonants on KASULIK KAHJULIK Kui võnkesüsteem puruneb. N: auto Kasutatakse pillide juures (kõla mootor. tekitamiseks) Lainete interfents mitme laine liitumine üheks resultantlaineks. N: lainete liitumine veealuste kaljude korral. Lainete difraktsioon nähtus kus lained ... tõkete taga. N: merelainetele jäävad ette suured kivid.
14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et interferents tekkida saaks? 16. Sõnasta interferentsi miinimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 17. Sõnasta interferentsi maksimumtingimus? Selgita, mida see tähendab. 18. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 19. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 20. Mida nimetatakse varjuks? Miks vari tekib? 21. Milles seisneb lainete difraktsiooninähtus? 22. Millistel tingimustel difraktsioon tekib? 23. Sõnasta Huygensi printsiip 24. Milles seisneb lainete peegeldumise nähtus? 25. Milles seisneb lainete murdumise nähtus? 1. Võnkumine on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli) puhul muutub keha asend. 2. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste
Tekkimise tingimus: lainete sagedus on sama ja faasinihe on jääv. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. n= c/v c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus keskkonnas n-murdumisnäitaja Difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Määrab geomeetrilise optika levimise piirkonna. Valguse korral nimetatakse difraktsiooniks valguse sattumist varju piirkonda. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotoefekt toimub, kui hf> A hf= A+ mv²/2 Fotoefekti tulemusena kehal positiivne laeng.
Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon - lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon nagu interferentski on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad. Difraktsiooni kasutamine Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved Spektrite saamine spektraalaparaatides
kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c-valguse levimise kiirus vaakumis v- valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise. 4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende
OPTIKA optika-teadus, mis uurib valgust *neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada. *Põhipooldaja Huygens ja Hooke Kubki teooria ei seleta k...
4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4
1) pidev kiirgus: tekib elektronide järsul pidurdamisel. 2) diskreetne kiirgus: tekib kui elektronid lüüakse välja sügavamatest kihtidest ja kaugemalt tulevad nende asemele uued. Kasutatakse diagnoosimisel, raviks, tööstuses defektoskoopia. · Gammakiirgus: tekib aatomi ja vesinikpommi plahvatusel, tuumareaktorites ja radioaktiivsel lagunemisel. Kasutamine 1) ravi 2) defektoskoopia · Kosmiline K: veelgi suurema läbitungimisvõimega 4. Valguse difraktsioon ja selle kasutamine ... nim. valguslainete paindumist tõkke taha. Selle nähtuse avastas Grimaldi 1801? Katse oli seline: Ta lasi valguskiirel langeda läbi aknaluugi väikese ava vertikaalsele juuksekarvale ja nägi vastasasuval seinal järgmist pilti: Järelikult valgus paindus tõkke taha. Et selline nähtus aset leiaks, peab tõkke läbimõõt olema samas suurusjärgus valguse lainepikkusega. (ei tohi erineda üle 10x) Seda nähtust on parem uurida difraktsioonvõre abil. Nt
mis on kõigi elementaarlainete mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon. Kuna paralleel- või ristlaine frondist kiirguvad elementaarlained igas suunas, siis on võimalik, et lained painduvad tõkete taha. Huygensi printsiibi sõnastas esialgsel kujul Christiaan Huygens ning täiendatud kujul Augustin Jean Fresnel, mistõttu seda nimetatakse ka Huygensi-Fresneli printsiibiks. Huygensi printsiibist moodustub palju erijuhtumeid, näiteks difraktsioon kaugväljas (Fraunhoferi difraktsioon) ja difraktsioon lähiväljas (Fresneli difraktsioon). 4. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja võimsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 5. Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude
nähtavad. Kas mikroskoobis võib näha aatomeid? Mikroskoobiga vaadeldakse väikesi objekte, selliseid, mida palja silma ja luubiga ei näe, näiteks baktereid, seene eoseid jne. Mikroskoobis pole aga näha molekule ega aatomeid. Miks see nii on? See ei tulene kehvadest mikroskoopidest, vaid valguse lainelistest omadustest. Mida väiksemaid objekte mikroskoobis vaadelda, seda rohkem hakkab meid segama valguse difraktsioon. Nimelt hakkab valgus painduma objekti taha, varju piirkonda. Selle tulemusena muutuvad objekti kontuurid ähmaseks ja kujutis uduseks. Mikroskoopide lahutusvõime piir on umbes valguse lainepikkusega samas suurusjärgus ehk umbes 300 nm (200 nm). Milliseid mikroskoope on olemas? Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks.
Ultravalgust (valgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetlaineid) kasutatakse astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem hakkab see kiirgama. Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Fresneli printsiip: Elementaarlained liituvad ja liitumise tulemus on määratud sellega millises võnkeolekus e. faasis jõuavad lained ruumipunkti, kus liitumist jälgitakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
