Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"avaldis" - 501 õppematerjali

avaldis on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest ja operaatoritest ning nende grupeerimiseks kasutatakse sulgusid.
thumbnail
6
doc

Programmeerimise mõisted

KONSTANT on andmeobjekt, mille väärtust programmi täitmise käigus muuta ei saa. Muutuja MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda. AVALDIS on väärtuse leidmise eeskiri, mis moodustatakse operandidest ja operaatoritest ning nende grupeerimiseks kasutatakse sulgusid. Aritmeetiline avaldis Aritmeetilises avaldises kasutatakse eeskätt arvutüüpi andmeobjekte ja aritmeetilisi tehtemärke. Ka võib aritmeetilises avaldises kasutada arvutüüpi funktsioone. Kõik eespool toodud näited avaldiste kohta on olnud aritmeetilised avaldised. Loogiline avaldis Loogiline avaldis sisaldab ühte või enamat loogilist operaatorit ja võib tihti sisaldada aritmeetilisi avaldisi. Matemaatikast tuntud loogiline avaldis on võrratus, mille puhul on tulemuseks samuti tõeväärtus....

Arvutiõpetus
105 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Üksikliikmed ja hulkliikmed

Teosta tehted 0 (xy)^{0} Teosta tehted 0 u^{7}*u^{2}:u^{9} Teosta tehted 0 (-10xyz)^{4} Teosta tehted ksliikmetega 0 3x^{2}y*2xy^{3} Teosta tehted ksliikmetega 0 -4m^{2}np^{3}*5m^{3}n^{4}p^{2} Teosta tehted ksliikmetega 0 16m^{3}n^{5}:(8m^{2}n^{3}) Teosta tehted ksliikmetega 0 -27x^{7}y^{5}z^{6}:(-3x^{5}y^{5}z) Teosta tehted ksliikmetega 0 (-s^{3}t^{6})^{6} Teosta tehted ksliikmetega 0 (-2m^{3}n^{2})^{5} Lihtsusta 0 (m^{3})^{3}*(m^{4})^{2} Lihtsusta 0 (v^{3})^{6}:(v^{4})^{2} Lihtsusta avaldis 0 (2x+y)^{2}+(x-2y)(x+2y)-4x(x+y) Teosta tehted 0 (18u^{7}v^{2}-9u^{5}v^{4}+12u^{4}v^{3}):(3u^{3}v^{2}) Ava sulud ja lihtsusta 0 -(2a+b)(2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(-2a+b)*(4a^{2}+b^{2})*2*(-2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(2a+b)*(2c+d)*2*(2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(2a+b)*(2c+d)*2*(a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 (2a-3bc^{3})^{3} Ava sulud ja lihtsusta 0 2*2(2a^{3}-3bz)^{2} Ava sulud ja lihtsusta 0 2+(-a-b)^{2}*2a Ava sulud ja lihtsusta 0 2-(-a+b)^{2}...

Matemaatika
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

3. klassi I poolaasta matemaatika raudvara

ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus....

Matemaatika
130 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Isekoostatud matemaatika lõpueksam kordamiseks

Maksimaalselt on võimalik saada kuue ülesande lahendamise eest 50 punkti. Lahendamiseks on aega 180 minutit. Vajadusel täienda jooniseid ning lahendusi tuleb selgitada. Hindamine: 45 ­ 50 punkti, hinne``5``; 35 ­ 44 punkti, hinne ``4``; 23 ­ 34 punkti, hinne``3``; 13 ­ 22 punkti, hinne ``2``; 0 ­ 12 punkti, hinne ``1``. 1.(8p) Lihtsusta avaldis 5(- x² + 3x) + 3(3x - x²)+ 8(x² - 3x) 2. (8p) Lahenda murdvõrrand ning teosta kontroll. 3. (8p) Maatükk on rombi kujuline. Rombi diagonaalid on 8cm ja 6cm. Täienda joonist ning leia maatüki ümbermõõt ja pindala. 4. (8p) Koolis õpib 750 õpilast. Neist 22% tuuakse kooli autoga, bussiga ning ülejäänud tulevad kooli jalgsi. Mitu õpilast tulevad kooli jalgsi ning mitu protsenti see on ? 5. (8p) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y= x² - 4 ja y= - x - 2 graafikud....

Matemaatika
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamine eksamiks 9.kl matemaatikas

2,7 2 + 3,4 - 1 : 1 = 12 3 9 1 2 5 1 1 3. 1 + 2 4 - 3 : 2 = 6 15 8 6 27 1 5 7 4. 1,2 + 2,7 2 -3 : 2 = 12 6 18 7 11 5 5. 2 : 2,1 1 -1 + 2 -1 = 8 14 6 2 2 1 5 6. 3 - 2,25 1 : = 3 6 6 4 1 7. On antud avaldis : 0,6 +1,6 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 5 6 väärtusest 25% võrra väiksem arv. 2 5 8. On antud avaldis 2,75 - : 2,5 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 3 6 väärtusest 20% võrra suurem arv. 1 4 9. Leia 65% avaldise 0,1 : - 2,5 väärtusest....

Matemaatika
113 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Matemaatika kordamine 3 9.klass

Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui a = 5,5 3a - 6 2 - a - 36 a + 6 2 2. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui x = -4,5 4x + 8 3 - x - 16 x - 4 2 1 1 2 3. Lihtsusta avaldis - : m + n m - n mn - n 2 1 1 ab + b 2 4. Lihtsusta avaldis - a -b a +b 2 2 4 4 2 5. Lihtsusta avaldis : - + 2 3x - 6 x - 2 x + 2 x - 4 2 2 4 2 6. Lihtsusta avaldis - + 2 :...

Matemaatika
87 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Avaldiste lihtsustamine 12. klass kordamine

Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine Valemid: Lihtsusta avaldised : Leia avaldise määramispiirkond ja lihtsusta avaldis ning joonesta saadud funktsiooni graafik Lihtsusta avaldis ja kontrolli, kas väärtus on väiksem arvust, kui ?...

Matemaatika
110 allalaadimist
thumbnail
26
xlsm

Valemid

2 2 2 5 z 3 3 3 3 4 4 4 2 5 2 5 1 6 3 6 5 7 1 7 3 8 4 8 4 9 5 9 2 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 9 b 1 c 0 x1 -1,40625 x2 -1,0555556 D 14,0625 x -5 -4 -3 -2 -1 y 220,00 140,00 78,00 34,00 8,00...

Informaatika
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Analüütilise geomeetria teoreemide tõestusi

Vektorruumis on ainult üks nullelement tõestus: Olgu V vektorruum 2 omadus ütleb, et leidub . Olgu meil vektorruumis 1 ja2 vektorruumid. Vastavalt 2 saame seosed x+ 1 =x, 1 +x =x iga xV, y+ 2 =y, 2+y=y iga yV. Valime teises seoses x= 2 ja kolmandad seoses y= 1 Saame 1+ 2= 2 ja 1 +2= 1 oleme saanud 1=1 +2 =2 , et 1 ja 2 olid V nullelemendid, siis on kõik V nullelemendid omavahel võrdsed, st. Saab olla vaid üks nullelement. 2.Sirgete kimp, mis sisaldab teineteisest erinevaid sirgeid üldvõrranditega s: A1x1+A2x2+A3=0; t: B1x1+B2x2+B3=0; koosneb parajasti nendest sirgetest, mille üldvõrrand avaldub kujul (A1x1+A2x2+A3)+(B1x1+B2x2+B3)=0; kus ja on vabalt valitud reaalarvud, mis ei ole korraga nullid. Tõestus: 1) On vaja näidata, et uus võrrand kirjeldab alati antud kimpu kuuluvat sirget: Olgu P(p1,p2) antud kibu keskpunkt, st Ps ja Pt, mistõttu P koordinaadid peavad rahuldama mõlemat võrradit- A1P1+A2P2+A3=0 ja B1P1+B2P2+B3=0. Olgu ,R,...

Geomeetria
17 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis . Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha tööd...

Füüsika II
756 allalaadimist
thumbnail
7
docx

MATEMAATIKA ANALÜÜS 1 KT 1 vastused

Tegemist on funktsioonide f ja g baasil defeneeritud liitfunktsiooniga. Tähistame seda funktsiooni sümboliga. Seega võime kirjutada võrduse z = ( )(x) = g[f(x)].Näiteks annavad f(x) = sin x ja g(y) = liitfunktsiooni. Polünoom ja ratsionaalfunktsioon. 6. Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Funktsiooni y = f(x) ilmutatud kujuks on võrrand, mille vasakul pool on y ja paremal pool avaldis , mis võib sisaldada muutujat x, kuid mitte muutujat y. Näiteks y = x2-x. Funktsiooni y = f(x) ilmutamata kujuks on võrrand, mis sisaldab x ja y läbisegi, st võrrand F(x,y)=0, kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. Näiteks x2-siny+y=0. Parameetriliselt antud joone mõiste. Parameetrilisel kujul antud funktsioon. 7. Järjestatud muutuva suuruse mõiste. Muutuva suuruse x kohta öeldakse, et ta on...

Matemaatika analüüs I
231 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Diskreetne matemaatika I - hulgad 2

kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna ) Vastus: 4 Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises ? kõigepealt teostatakse hulgaavaldises TÄIEND ...seejärel teostatakse tehe ÜHISOSA ...kolmandana tehe ÜHEND Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sea võrdsed hulgaavaldised omavahel vastavaks: 9. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 3. parempoolse avaldisega 6. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 1. parempoolse avaldisega 3. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 9. parempoolse avaldisega 4. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 2. parempoolse avaldisega 1. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 5. parempoolse avaldisega 7. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 6. parempoolse avaldisega 2. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 8...

Diskreetne matemaatika
139 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Lineaarvõrrand

Muutujad ja avaldised Sõnastik Muutuja – sümbol, tavaliselt täht, näiteks n, mis kujutab mingit arvu. Tähtavaldis (Algebraline avaldis) – avaldis, näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki)  Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5  x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud tehe 1. 8 x V 2. 2w V 7 3. V n Vajuta,...

Matemaatika
6 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised

Avaldised võivad sisaldada järgmisi komponente • konstante • tehtemärke ja operaatoreid • ümarsulge tehete järjekorra muutmiseks • funktsioone, kasutajafunktsioone • väljanimesid • mälumuutujaid Tähistused andmetüüpidele Neid kasutatakse edaspidi slaididel mingit tüüpi väärtuse näitamiseks • N – Arv, arvmuutuja, arvväli, arvtüüpi vastusega avaldis • C – String, tekstimuutuja, tekstiväli, teksttüüpi vastusega avaldis • D – Kuupäev, kuupäevamuutuja, kuupäevaväli, kuupäeva tüüpi vastusega avaldis • L – Loogiline ehk tõeväärtustüüpi muutuja, väli või avaldis (vastus TRUE või FALSE ehk 1 või 0) Konstandid • Konstantideks kutsutakse avaldistes kasutatavaid mingeid konkreetseid välja kirjutatud väärtusi. • Konstantide esitamisel kehtivad vastavalt andmetüübile...

Andmetöötlus
4 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

K 1-tehted ratsionaalarvudega

b) 4 7  33  4 7  33 c) 4 14  6 5  3  5 1 1 1 4) Leia täisarv m , mille korral m    . 1 2 2 3 32 5) Lihtsusta avaldis . 1  yx  1  2 x    x y  x y Kontrolltöö II tase...

Matemaatika
13 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

IF lause

if (tingimus) { Kui tingimus tagastab avaldis1 ; true (tõde), töötleb avaldis 2; kompilaator … operatsioone, mis on avaldis N; kirjutatud pärast } tingimust. Kui tingimus else tagastab false(vale), { avaldis 1 ; töötleb kompilaator avaldis 2; operatsioone pärast ... else. avaldis N; } C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul...

Programmeerimise algkursus
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...

Üldloodusteadus
173 allalaadimist
thumbnail
4
doc

FKI- eksami küsimused/ vastused

Isoleeritud süsteem välistab igasuguse w on negatiivne Ainult kontakti ümbritseva keskkonnaga. Isoleeritud süsteem omab ainult teoreetilist tähtsust. Massivahetus on võimalik ainult Siseenergia isotermilisel protsessil on 0 ja ülejäänutel U=q-w avatud süsteemis, lisaks termilisele vahetusele. Homogeenne 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on süsteem koosneb ühest faasist. Heterogeenne aga mitmest eri olekufunktsioon faasist. Ekstensiivne ja intensiivne suurus: intensiivsete suuruste puhul suurus ei sõltu ainehulgast (, p,T). ekstensiivsed suurused 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi pööratavale (ideaalsele) prots...

Füüsikaline keemia
236 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

füüsikalise pendli taandatud pikkuseks. Seega on füüsikalise pendli taandatud pikkus võrdne niisuguse matem. pendli pikkusega, mille võnkeperiood on võrdne antud füüs. pendli võnkeperioodiga. MATEM. PENDEL- Matem. pendliks nim. idealiseeritud süs.-mi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille mass on koondunud ühte punkti. Matem. pendli küllalt heaks lähenduseks on pika peene niidi otsa riputatud väike raske kuulike. Pöördemomendi avaldis : M= = -mgl*sin . (joon.6) Pendli pöörlemise dünaamika põhivõrrand. Tähistan nurkkiirenduse ning, et pendli inertsimoment on ml 2 saan, ml2= -mgl*sin . Seda võrrandit saab teisendada: +g/lsin=0. Matem. pendli võnkumissagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. Matem. pendli võnkeperioodi valem keskkoolist on T=2l/g. Võrrandi +g/l sin=0 lahendamine annab võnkeperioodi valemi T = T=2l / g{1+(1/2)2sin2 a/2+(1/2*3/4)2sin4 a/2+...}. §42...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kodutöö III

233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2. Tuletada ja esitada avaldis Z = F(Y) , mis korrigeerib näidu Y täpseks, arvestades kalibreerimistulemusi (X1,X2,Y1,Y2). Sisendsignaali ja mõõteriista kirjeldamiseks sobib funktsioon Y = X, sest mõõteriista näit on võimalikult ligilähedane sisendsignaalile. Eeldan, et tegu on lineaarse sõltuvusega. Järelikult on avaldise kuju Z = kX + b. Leian avaldise kasutades kahe punkti vahelise sirge leidmise valemit. x - x1 y - y1 Üldkuju: = ; x 2 - x1 y 2 - y1...

Mõõtmine
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun