Otsingule "akordid" leiti 120 faili

ADELE - Rolling in the deep - Akordid
3
pdf
ROLLING IN THE DEEP by, Adele CAPO 3 Cm(Palm Mute) Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark Cm G Finally, I can see you crystal clear. A# G A# Go ahead and sell me out and I'll lay your ship bare. Cm G See how I leave, with every piece of you A# G A...
Muusika - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Ott Lepland - Imede öö akordid
1
docx
Em C Just täna puhkeb õide saladuste puu: G D ta lõhna hingates ma nägemuse saan. Em C Kaua veel mul tuleb oodata? Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On kirjas taevatähtedes, et armastan ja täna õhtul astuda on viimne samm. No milleks nõidus...
4 allalaadimist, 0 arvamust
Akordid klaverile
6
docx
4 allalaadimist, 0 arvamust
Pink Floyd
39
doc
1 # When the Tigers Broke Free................................................................................................ 2 # In The Flesh ?...................................................................................................................... 3 # The Thin Ice......................................................................................................................... 4 #...
Muusika - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Kunsti spikker
2
doc
Renessanss: Itaalias 1400, 15saj. Vararenessanss Itaalias 1400-1500. Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu. Juhuslike värvilaikude mõtlematu pratsimine lõuendile) Ekspressionism I ms ajal Saksamaal Kunstniku tugeva pinge ja tundemaailma väljunduse soov. Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj.Vormianalüüsil baseeruv kunst. Esemed lõhuti osadeks ja pandi siis uuesti kokku püüdes eset mitmest küljest näidata Paul Cezanne, Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid ainult tulevikku ja soovisid vabaneda kõigest vanast võimalikult palju anti liikumist värvid- karjuvad, peales...
Kunstiajalugu - Keskkool
163 allalaadimist, 2 arvamust
Barokiajastu
3
doc
Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida m...
Muusika - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Baroki ajastu muusika
1
doc
kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga “harmooniatraktaat” pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogiliseallegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. “Dido ja Aenas” autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa...
Muusika - Keskkool
54 allalaadimist, 2 arvamust
Impressionism
2
doc
Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 – 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid – heli enda pärast (nagu maalikunstnikud hu...
Muusika - Keskkool
45 allalaadimist, 1 arvamus
Tants maailmade vahel-- Retsensioon
4
rtf
Juba varem mainitud kahe kollektiivi vahelise pinge tajumine loob eeldused muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid . Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat. Oli vägagi intensiivseid lõike, kus muusikud andusid interpretatsioonile ilma igasuguse hellituseta. Sellistel puhkudel purunes bändi ja orkestri vaheline vastasseis ja partiid sulasid ühte. Pinge kruviti üles ja järeleandmisi tehti vaid selleks, et taas massiivse lainena tagasi tulles kuulaja esteetilist närvi valusalt näpistada. See valu oli magus ja mõjus lunastusena, kuna lõpuni minek vabastas kogunud pingetest. Koosmängu hinnates ei saa jätta mainimata ka sopransa...
Muusikaajalugu - Keskkool
33 allalaadimist, 2 arvamust
Barokiajastu muusika
2
wps
Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna var...
Muusika - Keskkool
36 allalaadimist, 1 arvamus
Jazz muusika
14
doc
Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie “närvilist”stiili,eim öödunud aga kuigipalju aega,kui ta hakkas puhuma lahedamas ja “jahedamas” maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikkaveelsäravatoonigajõulineinstrument. Davis’e sametinetrompetitoonoliebaharilikja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid , toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid). Muusikaajaloo esimesed cool jazzi soolod on M iles D avis’iom ad 1947 aastast (“C hasin’ the Bird”).1949 aastalplaadistasD avis’e oktettrea palu,m issaid koondnim etuseks “Birth ofthe C ool”. Selles koosseisus kaasa teinud muusikuist on jazziz erilisel kohal altsaksofonist Lee Konitz ja baritonsaksofonist Gerry Mulligan. Hard bop-( ka revival-bop, neo-bop, modern-bop) tegemist 40ndate aastate bebopi taassünniga, vastukaaluna cool jazzile, mis osade jazzmuusikute...
Muusika - Põhikool
91 allalaadimist, 3 arvamust
F-Chopin ja F Liszt
5
doc
Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"- Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller jt). Muusikalise materjali oma sümfooniliste p...
Muusika - Keskkool
69 allalaadimist, 3 arvamust
Ferenz Liszt
5
doc
). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud ü...
Muusika - Põhikool
45 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
6
doc
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, sain selle eest viie , väga põhjalik ülevaade muuseumi pillidest ja ajaloost
Muusika - Põhikool
18 allalaadimist, 1 arvamus
Muusika renessanssiajastul
2
odt
Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor - Kontserdiarvustus
1
pdf
See lugu esitati väga täpsete rütmidega ja ka sopranirühm oli veidi parema kõlaga. Minu arvates oleks võinud olla see lauldud palju emotsionaalsemalt, sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane – jällegi Guillaume de Machaut „Agnus Dei“. Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid . Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke „pigistavad“. Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi „Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen“ ja Felix Mendelssohni Psalm 43 „Richte mich, Gott“. Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte,...
Muusika - Keskkool
35 allalaadimist, 5 arvamust
Renesanss
6
doc
Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 – kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued žanrid Kõige esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega l...
Muusikaajalugu - Keskkool
52 allalaadimist, 1 arvamus
Romantismi peamised tunnusjooned
2
docx
 Väljendusrikas meloodia.  Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele .  Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt.  kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid  Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul).  Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud  Giuseppe Verdi (1813-1901)  Gioacchino Rossini (1792...
Muusikaajalugu - Keskkool
79 allalaadimist, 1 arvamus
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
11
rtf
maade heliloojatega Frottola – rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella – rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega , tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal – kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo’ga. Võikski nimetada luuležanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonna...
Muusikaajalugu - Keskkool
40 allalaadimist, 0 arvamust
Muusika keskaeg
4
doc
Muusika - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust