Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünte...
docstxt/132197644541556.txt
Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest. Õmblused ei tehta, sest protseduurist jääb ainult väike märk, mis peaks paranema täielikult mõne päeva jooksul. (UCL 2008). Lastel aju angiograafia teostatakse üldnarkoosiga (kuigi mõned teismelised võivad olla ärkvel katse ajal). (UCL 2008). Vajalikud vahendid Kasutades juhtkaablite ja kateetrite süsteemi , lisatakse verre üks tüüp kontrastainet,et teha verd nähtavaks röntgeni pildil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Angiography) Lapse ja perekonna ettevalmistamine Tavaliselt lubatakse patsient palatisse paar tundi enne protseduuri, et teostada üldine
KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale
Inimese aju ... ... petab meid alati niipea võimalik! Aju super võime Urungil veätil mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva. Kui lugeda teksti on ainuke tähtis asi esimene ja viimane täht järjestus sõna keskel ei oma tähtsust. Aju kompentseerib puuduva info. Kui midagi keerleb? Siis mine koju, vajad puhkust! Vaata seda pilti, mida sa näed? Uuringud väidavad, et lapsed ei suuda identifitseerida paarikest intiimses
Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Anna Laktionova KUIDAS AJU KASUTADA? Referaat Multimeedia spetsialist MS17 Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2017 Sisukord SISUKORD................................................................................................ 2 FAKTE AJUST............................................................................................. 3 AJU PLASTILISUS.......................................................................................4 KAS AJU PEAB TUUNIMA?.....................
KUIDAS AJU KASUTADA FAKTE AJUST Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE Kiire:
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna)
Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks.
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon
docstxt/1322567421153129.txt
esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta saab kohe öelda, et tegemist on noaga ja ta mõistab, millega tegu. Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti nähes tema ajust selle info koheselt kättesaadavaks teha, ehk teadvustada, et tegemist on noaga ja mis see nuga on. 3. Kuidas juhtis looduslik valik inimese aju ja psüühika evolutsioonist arengut? Lihtsustatult moel seletus oleks järgmine, et loodusliku valiku printsiibi kohaselt jäävad ellu alati tavaliselt need, kes on teistest tugevamad (egoistlikumad) ja targemad (leidlikumad). Kes suudavad omandada kiiremini teadmisi ja kogemusi ellujäämiseks ning seejärel erinevaid ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid,
Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud
2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist,
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele
Encephalon II
jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ... on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ . Aju on keha juhtimiskeskus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg. Peaajus on miljardeid närvirakke. Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. Peaajau juhib ja kontrollib organismi talitust. Aju jaguneb vasak- ja paremaks pooleks .Vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab
parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psuhhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
Aju Aju on nagu käänuline sõidutee, mille juhtida on kesknärvisüsteem. Suuraju on kui kool - estat, matat juhib vasakpool, paremal pool asub kunsti- ja laulusoon. Kui meil poleks väikeaju, tasakaalu me ei tajuks ja lihased meil laiali vajuks. Keskaju on tähtis, eks?
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu
Broiler- eriviisil nuumatud noorlind Toiduvalmistamiseks parim 1,1-1,8 kg PART Parim toiduvalmistamiseks 1,8 -3 kg Metspardi liha tumedam ja 30% vähem rasva KALKUN 40% linnust on söödav Toiduvalmistamiseks parim kaal 3-8 kg HANI Toiduvalmistamiseks parim - 2,5-5 kg Suuremad 10-12 kg- kasvatatakse maksa pärast VUTT Kasvatatakse farmides Toidu valmistamisel 1 sööja kohta 2 vutti KANA-, VUTI-, PARDIMUNAD SUBPRODUKTID Neerud Maks Süda Keel Kopsud, Aju Veri Magu LAMBA- JA SEANEERUD VEISE- JA VASIKANEERUD SEASÜDA JA VEISESÜDAME LÕIK VEISE JA VASIKAMAKS SEAMAKS JA KANAMAKS AJU KEEL VORSTIDE TOOTMINE Liha ettevalmistamine rümpade tükeldamine; Kondistustamine pehmete kudede eraldamine kontidelt; Siirimine soonetustamine on väheväärtuslike ja lihaosade eemaldamine konditustamisel saadud pehmest lihast; Liha sorteerimine Vorstiliha soolamine liha
Inimese anatoomia praktikum VIII Systema nervosum
Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum)
toiduvalmistamiseks. Sea, veise ja vasika keel sobivad keetmiseks, suitsutamiseks, barbecueks, grillimiseks ja küpsetamiseks (nt eelnevalt keedetud keel üleküpsetatuna). Keedetud keel sobib viilutatult suurepäraselt külmlauale, tarretiste, salatite ja konservide tegemiseks. Samuti on see paslik komponent kastmetes, pirukates ja risotodes. Tõeline delikatess on suitsutatud keel. Keelekaste Keel tarrendis Aju Ajudel on õrn kude, kõige maitsvamaks peetakse vasikaaju. Aju sisaldab palju verd, mistõttu tuleks seda enne toiduks kasutamist külmas vees leotada. Seejärel pesta aju hoolega, eemalda kelme ja keeta või praadida. Kui aju on väga pehme, siis lisa leotamis ja keeduvette midagi haput (äädikat, sidrunimahla), mis muudab ajude koe tihedamaks. Kops Kops on väiksema toiteväärtusega. Kasutatakse eelkõige keedetult, kastmes hautatult ja täidiste valmistamiseks.
Stressoreid on eri tüüpe: o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused) o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese
................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi,
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist
Samuti oleks ühe kultuuri populatsioon sel juhul ka suuresti ühesugune sealsete iluideaalide pärast (iluideaalid – tahetakse samu omadusi). Samuti võib see luua veelgi suurema ühiskonna kihistumiseni,kuna need kellel on raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast. NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES. ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. ● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. ● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest. Närvisüsteemi ülesehitus. Sümpaatiline – võitle või põgene reaktsioon Parasümpaatiline – puhkamine-taastumine Aju ehitus: Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja põhilised eluks vajalikud protsessid Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme
Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom?
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste
NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd
M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest. gestaltpsühholoogia teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks visuaalsete objektide kindlakstegemine Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel
SKISOFREENIA Skisofreenia tekkepõhjused ja ennetamine Skisofreenia on psüühiline haigus, mille kindlaid tekkepõhjuseid ei teata. Kuigi seda haigust pole palju uuritud, on olemas kindlad tõendid, et tegu on ajukahjustusega. Aju hallaine maht muutub väiksemaks ning sünapsite (ajurakkude keha ja ajurakkude omavaheliste ühenduste) arv kahaneb. Samas on skisofreeniaga seoses leitud teisigi väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini -
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühe...
SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk
pidurdus. Individuaalsed omapärad me kõik oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil. Haiguslikud seisundid häirunud psüühiliste protsesside taga on kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud närvitegevuse häired. Närvisüsteem jaguneb: Piirdenärvisüsteem-reguleerib liikumielundite tööd, koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele.
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga. Ajuinsuldi korral väheneb või lakkab täielikult verejooks mingisse ajupiirkonda. Sellise olukorra võib tekitada trombi teke. Keha üks põhiülesanne on kanda hapnikku kõikidele rakkudele. Ajurakud, aga suudavad olla ilma hapnikkuta 56 minutit ehk siis mõned rakud surevad ära. Kui kahjustuvad ajutüves paiknevad hingamis ja/või südametöökeskused, siis inimene sureb. Ajuinsult tabab