ajalugu - Rootsi aeg eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti varauusaeg

juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal ­ Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed ­ mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks ­ rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ­ ümberringi tegutsesid

Ajalugu

8

doc

Rootsi aeg Eestis

Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660)

Eesti ajalugu

5

docx

EESTI AJALUGU: isikud, daatumid ja mõisted

Daatumid · 1582 ­Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 ­Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 ­Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 ­Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 ­Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 ­Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 ­Põhja sõja algus · 1708 ­Tartu piiramine

Ajalugu

4

doc

Rootsi aeg

aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega

Ajalugu

5

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut.  Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit.

Ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

Eesti ajalugu

2

doc

Rootsi aeg

1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 ­ Rootsi-Vene sõja algus 1656 ­ Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 ­ Katk 1657 ­ Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 ­ Vallisaare vaherahu 1660 ­ Karl XI sai troonile 1660 ­ Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 ­ Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 ­ Karl XI alustas iseseisvat valitsemist

Ajalugu

10

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu

Ajalugu

Kommentaarid (0)