OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
OÜ MAASIKAS AS Eesti Post Jaama tn 7 11200 VILJANDI 12.10.2007 nr 1.2-1/300 VOLIKIRI OÜ MAASIKAS, asukohaga Aiamaa 5, Jõhvi, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhataja Mari Maasikas isikus, volitab KIRSIKA KIRSS´i (isikukood 47210203333) võtma vastu OÜ Maasikas nimele tulnud saadetisi ja panderolle. Volikiri kehtib 1 aasta. Allkirja näidis..................... Allkiri ja pitsat Mari Maasikas Juhataja ____________________________________________________________________________ Aiamaa 5 Telefon 337 8992 Arvelduskonto
● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas
Naine linnuses 7.a Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Luule Lahe Sisukord Abielu Majapidamine Naine emana Tegevusalad, ametid Suhtumine Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenai...
Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid. Me sorteerime biolagunevad asjad me viime komposti aiamaale. Plastpakend, metallpakend, joogikartong lähevad pakendikonteinerisse. Klaaspakendi me viime taaravastuvõttu, aga klaaspudelid
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3....
Naine mehe kõrval ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas saab päris head ülevaadet, milline oli naise elu kunagi ja annab võrrelda tänapäeva naise eluga. Naise elu ei olnud sugugi kerge, võime võrdluseks kõrvale võtta tänapäeva naise elu. Alustades naise panust kodutöödesse oli väga võrdne mehe omadega, kui tänapäeval on mehele antud raskemad tööd nagu näiteks raskete asjade vedamine vms, siis kunagi pidi naine hoolitsema väga paljude asjade eest, nii loomade, laste, aiamaa, söögi tegemise ja muu keerukamate tööde eest , isegi kui naine oli rase, mis minu arust on absurdne. Raamat annab mõista, et mees ja naine oli võrdne ja töö on töö, kuid see võrdsus oli ainult tööde tegemisel, kui vaadata eraelu, siis see küll nii võrdne polnud. Mees käib pubides, saab sõpradega kokku, joovad, aga naine enamus ajast on kodune hoolitsedes laste eest ja ei käi niimoodi väljas, kui siis ainult suuremate tähtpäevade puhul, ...
Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma jõu töösse suunates. Indreku süütunne selle tõttu, et emale surmava annuse ravimeid andis. Karin on paari spontaansem ja keevalisem pool. Ta on küll osa kodanlusest, Võitlus armastuse ja eluõnne nimel, mille Indrek ja Karin kaotavad. kuid teda ei saa kindlasti pidada sama pealiskaudseks kui suurem osa Armastus ja abieluõnn on nagu aiamaa, mis vajab pidevat hooldamist ja enda kondanlasi. Harjumus ja teiselt poolt vajadus kuuluda edasi n-ö koorekihi hulka egoismist üle olemist. Kahjuks ei suutnud seda ei Indrek ega ka Karin, kuigi viib ta pärast isa majanduslikku karidele sattumist nii meeleheitele, et ta otsib ilmselgelt ei olnud armastus veel päriselt kadunud. lohutust tähtsatest meestest. Vaatamata erimeelsustele, armastas ta siiski Indrekut. Kahjuks sai mees selle määrast liiga hilja teada
Krundil on eraldi parkimisala, parkimine toimub vastavalt aja jooksul väljakujunenud korrale kusjuures parkimisalal on igale korterile ette nähtud üks parkimiskoht, täiendavad autod ning külalised pargivad krundiga külgnevale Põllu tänavale. Kokku on majas 12 korterit ja maja ees seega vastavalt 12 parkimiskohta. 7 Majaalusele maale ja parkimisalale lisaks on maja ümber palju haljasala. Majatagusel alal on igal korteril aiamaa, mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.) Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel 8 5.2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda
"Ma olen õppinud ära lammaste karjatamise ega unusta seda tööd kunagi. Aga võimalus minna Egiptuse püramiidide juurde mul võib-olla enam ei tulegi. Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte võimsasse voolu, mis kannab inimese sinna, millest ta otsustamise hetkel ei osanud unistadagi. Mida lähemale oma unistustele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa . Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et meie elulugu ja maailma lugu on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt kuna tagasiteed ei ole, jääb meil üle mõelda ainult sellele, kuidas kõige paremini edasi minna. Igaüks õpib omamoodi. Mina ei õpi tema moodi ja tema ei õpi minu moodi. Aga me mõlemad otsime Oma Lugu ja sellepärast ma austan teda sõjamehed tapavad sellepärast, et see kuulub inimsoo juurde inimesed elavad oma tuleviku nimel
Alustades hügieeniharjumuste kujundamisega! Lapsed pesevad enne sööki käsi. Toiduaineid saab näiteks mõõta ja kaaluda -- need tegevused arendavad matemaatilist mõtlemist, käe täpsust, koordinatsiooni. Retseptid saab üheskoos üles kirjutada ja joonistada, kaunistada see harjutab neid tähti maalima. Puuvilju saab koorida, lõigata, et arendada käelist tegevust. Seemnetest saab taimi kasvatada, neid kasta ja mõõta, kasvamist jälgida. Lasteaial võiks olla näiteks oma aiamaa, milles igal rühmal on väike maalapike, kus kasvatatakse vilju ja marju. Kõik tegevused aga viivad ühtlasi ka tervisliku toiduvaliku selgitamise ja õpetamise juurde. Lapsevanematega koos korraldatakse toiduga seonduvaid üritusi: näiteks salatite konkursid, leiva valmistamise päev või lõkkes fooliumi pakitud kartulite küpsetamine. 2. Kehaline aktiivsus -- looduses liikumine Lapseea kehaline aktiivsus avaldab soodsat mõju lapse kasvamisele, arenemisele ja
kombainiga peale saaks minna." Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud. Aga ilma pikema jututa ajas poiss ennast diivanilt püsti ja sammus majast välja. Peremees hakkas aurukatla dokumente otsides kappe tuhlama. Kuid lõpetas peagi, kui kuulis eite kileda häälega karjumas: ,,Appi! Appi! Põleb!" Jaan viskas paberid maha ja jooksis välja, kus leidis eest leekides kuuri, jooksis kibekiiresti maja taha, võttis sealt aiamaa kastmiseks mõeldud vooliku, tormas kuuri juurde ja asus kustutama, käratades eidele: ,,Mis sa kurat kisad seal, mine kutsu tuletõrje", ning eit jooksis nuttes tuppa. Õnneks ei läinud tuletõrjel kaua aeg, kuna depoo asus läheduses olevas väikelinnas. Kümne minuti pärast olid punastes pükstes tuletõrjujad kohal ja võis alata täies hoos kustutustööd. Peale pooletunnist kustutamist olid leegid summutatud ja oli vaja teha ainult järelkustutust.
Oli ju vaja toita sõjaväge ja Saksa riiki. Taludes sai leib otsa juba ammu enne uut viljasaaki. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Kolhoosia eg 1949. aasta kevadel loodigi Meegomäe ja selle ümbruse maade ja talude baasil väike kolhoos, millele pandi Johannes Kotkase nimi. Kolhoosi algaastail läks põllumajandus niivõrd allamäge, et töö eest kolhoosis ei olnud võimalik peret ülal pidada. Kolhoosniku oma lehm ja aiamaa jäid ainsateks elatusallikateks. Tehtud töö eest arvestati normipäevad ja tasu nende eest üks kord aastas – aasta lõpul. Kolhoosi liikmeks sunniti asuma kõiki, mittekolhoosnikel jäeti aiamaad. Meegomäe külas astusid kolhoosi kõik. Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter, mis tähendas külarahva elus suurt muutust. Saadi lahti petrooleumilampidest, ka valgus oli õlilambi omast palju võimsam. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Muutused Meegomäel 2000ndatel
esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. Sisukord [peida] · 1 Kolhooside loomine · 2 Kolhoosnike elu · 3 Kolhoosi juhtimine · 4 Kolhoosid pärast stalinismi · 5 Kolhoosikorra lagunemine
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Aianduse osakond Puittaimede hoolduse juhend Koostas: Kati Markus Juhendas: Ele Vool Tartu 2016 1 Sisukord Harilik kuldvihm................................................................................................................................3 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded............................................................................................3 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................4 1.3 Elujõulisuse suurendamine...............................................................................................4 1.4 “Kosmeetiline” hooldus.........
Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab keraamikatükke, loomaluid, põlenud kivisid, esemeid ja nende fragmente. Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole. Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates, peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas. Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13
· Kes mõisnikult koha võtab, peab temaga lepingu mingi rendi (raha-, vilja-, teo-, vms.) peale tegema. Uus asi on raharent, see talupoegi aga ei huvitanud, sest kellelgi raha ju polnud. Teorent oli aga kõigile tuntud, erines kahte "teokaupa"- kuni kahekümneks aastaks ja igavene "teokaup". · Talupojad peavad mõisale aastas tegema 250 hobuse ja 250 jalapäeva tegema. · Rentnik, kellel 9 tiinu põldu (u. 1 hektar), karjamaa ent 20 külimittu ja aiamaa eest 5 külimittu rukist. · Kaduma pidi ka abitegu, kuid kuna seadus alles 10. aasta pärast kehtima pidi hakkama, siis ei vabanetud enne ka abiteost. · Kadus kümnisemaks. · Kergenes mõnevõrra rehepeksu kord. · Erilisi isikuvabadusi ei olnud, peale õiguse mööda Venemaad rännata, kuid sellekski oli vaja mõisniku ja valla luba. 555555555555555555555555555555555 7 Kasutatud kirjandus
Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas
sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas), nt maa, maasikas, maandama, maanduma, maabuma, maastik, maine, maalane, maakas, maamees, maakond, aiamaa, siiamaale... Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka teise ja kolmanda astme moodustusüksused. Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille
allapanu, juuksed, suled, puutuhk. Komposti ei sobi: rasv ja õli, sool, tahm, süsi, brikett, kemikaalid ja arstimid, mähkmed, plasti sisaldavad pakendid, keedetud köögiviljad (näriliste oht!), saepuru, haiged taimed, seemnete ja juurtega umbrohi, sibulad ja pähklid. 12 Kodune kompostimine: Kompostihunnik Soovitav on teha kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, ent mitte pime nurgatagune. Kompostihunnikut ei tohiks teha lohku, kuhu võib koguneda vett. Võimaluse korral tuleks hunnik teha igal aastal ühte ja samasse kohta, siis on vihmaussid ja teised komposti kõdundavad väikeorganismid pinnases alati tegutsemisvalmis. Kompostihunniku aluseks on soovitav panna näiteks puiduhaket, pilliroogu või peenemaid oksi, siis saab kompost piisavalt hapnikku. Peab siiski
(http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, mis soojenevad hästi läbi ja on orgaaniliste ainete rikkad. (http://www.seemnemaailm.ee) 7 3 MATERJALID JA METOODIKA Tomatite valguskonkurentsi uurimiseks korraldati katse, mis seati üles neljas ühesuuruses katsekastis mõõtudega 45x32x35cm. Kõik kastid täideti Biolani Aiamaa Musta Mullaga. Igasse kasti külvati erinev arv kasvuhoonetomati "Roma" seemneid vastavalt katsekorraldusele: 1. 2 tomatitaime, 2. 4 tomatitaime, 3. 10 tomatitaime, 4. 20 tomatitaime. Iga katsekasti taimed nummerdati, mis võimaldas määrata nende täpset asukohta valguskonkurentsis. Vegetatsiooniperioodi jooksul: 23. maist kuni 22. augustini 2011.a., tagati kõigis katsekastides samad tingimused: 1. mulla koostis, 2. valgustustingimused, 3. veereziim
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
Ühel päeval hakkas aga maa värisema ja Niilus üle kallaste voolama. Ta nainek artis, et vesi viib ära nende lapsed, aga tema kartis, et kaotab kõik, mis tal on. Maa muutus kasutuskõlbmatuks ning ta pidi hakkama teenima elatist muul viisin ning nüüd ta ongi kaamelimees. Aga siis sai ta aru Allahi sõnast: teadmatust ei karda keegi, sest iga inimene võib saada endale kõik, mida ta tahab ja vajab. Me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa. Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et meie elulugu ja maailma lugu on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt. [1] Mõni õhtu hiljem saabus teade, et hõimude vahel käib sõda ning edasi liiguti väga vaikselt ja kiiremini, ka lõket ei süüdatud enam edaspidi. Ühel õhtul kutsus inglane poisi jalutama ning siis rääkis poiss Inglasele kogu oma eluloo. Inglasele meeldis poisi lugu ning ta ütles, et kui
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Põllumajandusmaks (diferentseeritud, suurtel taludel kõrgem) Riiklikud kohustused (metsategu, teede korrastamine) Kulakute nimekirjade koostamine 1947-48 25.-27. märts 1949 küüditamine Põllumajandus pärast kollektviseerimist Palju väikeseid kolhoose, mida asutakse ühendama Maaelu allakäik ja vaesus Naturaalmajandus Põllumajandus kogutoodangu langus ja haritava maa vähenemine Ellujäämise strateegiad: isiklik aiamaa 1950. aastate ja 1960. aastate ümberkorraldused Kolhooside üleminek rahapalgale 1950. aastate teisel poolel (lõppes 1964. aastaks) MTJ-de likvideerimine 1958. aastal Nõrkade kolhooside muutmine sovhoosideks Kokkuostuhindade suurendamine 1962. ja 1965. aastal Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid, veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad
vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile makstu eest, traktorijaamale makstu ülejääk. See rahasumma, kartul ja teravili jagati normipäevadega. Inimese normipäevadega korrutati sellega läbi. Ning saadigi teada, kuidas peaks talupojale maksma. Kolhoosnik teenis oma aiamaa pealt. Kellel oli võimalus lahkuda, läks linna. Selle takistamiseks kehtis passisüsteem. Kolhoosnikel passi ei olnud ning ilma selleta lahkuda ei saanud. Eestkätt said noored, kes õppima läksid, passi. Omamoodi sunnismaised olid. Esialgu kolhooside juhtimine ei olnud hea. Taluperemehed asendati linnast partei poolt saadetud inimesed juhtima, kel polnud põllumajandusest halli aimugi. Nad üritasid kõike ellu viia, mis ette kirjutati
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
31. Leia värvitud osa pindala, kui värvimata osade pindalade summa on 5 cm2. Vastus: 20 cm2 (Kogu ruudustik koosneb 25- st ruudust, neist värvimata on 5. Et värvimata osa pindala on 5 cm2, siis ühe ruudu pindala on 1 cm2. Järelikult värvitud osa pindala on 20 cm2) 32. Missugune arv sobib küsimärgi asemele? Vastus: 21 ( Ringist väljas olevad arvud on ringis oleva arvu 2-, 3- ja 5- kordsed) 33. Vanaema aiamaa on ristkülikukujuline ja selle pindala on 30m2. Aed on jaotatud kolmeks ristkülikukujuliseks osaks ( vt joonist). Lillede osa ühe külje pikkus on 2m ja pindala 10 m2. Maasikate osa ühe külje pikkus on 3m. Kui suurel pindalal kasvavad köögiviljad? Vastus: 8m2 34. Kümneliitrilise ääreni veega täidetud anumasse tulistati 3 ühesugust auku. Kell 12.00 tulistati punkti A Kell 12.01 tulistati punkti B Kell 12.02 tulistati punkti C ( vt joonist
Karjaaed (tahr) piiras tavaliselt lauta, kuhu suviti aegti karjamaalt utlnud lehmad ja kus neid lüpsti. 19.sajandi lõpus hakati õue taraga jagama eluruumide ees olevaks puhas- ehk esiõueks ning lautade ja teiste kõrvalhoonete vahel asetsevaks mustemaks karja- ehk tagaõueks. Tagaõuele avanes tavaliselt õue peavärav, kustkaudu sõitsid veokid. Eriti üldiseks kujunes niisugune õuejaotus saartel ja Lääne-Eestis. Taluõuede juurde kuulus kindlasti ka aiamaa. Iga õue ümber oli ka kapsa- ja kaalikataimede ning muud aedvilja kasvatamiseks väikesi aiamaatükke. Saaremaa taluõuel oli humalate (tappude) kasvatamiseks omaette tapuaed. Taluõue aiamaal on kasvatatud ka viljapuid ja majapõõsaid. 20.sajandil kuulusid viljapuuaed ning lillepeenarde ja sirelite ja teiste ilupõõsastega iluaed iga korraliku talu elumajade juurde. On andmeid, et varem olid taluõued üsna lagedad
maist augustini 3 ¾ ja ülejäänud kuudel 3 ½ kopikat. Mõis pidi oma karja vähemalt kaks korda päevas lüpsma ja piima juustukotta ise kohale toimetama. Mõis säilitas õiguse müüa piima ka oma inimestele (töölistele). Lepingus sätestati piima eest tasumise kord ja määratleti kautsjoni tasumise tingimused. Piimarentnik sai mõisalt nii hooned, eluruumid kui ka osa masinaid (juustupressi, võimasina jm) ja anumaid. Mõis andis ka aiamaa ja küttepuud. Lahmuse oli tüüpiline Liivimaa mõis. Karjakasvatus ja piimakarjandus oli 19. sajandi lõpul20. sajandi algul juhtiv mõisamajanduse suund Eestis, kui raudteevõrgu rajamise järel tekkisid soodsad tingimused piimaproduktide turustamiseks. Tüüpiline mõisamajapidamistele oli seegi, et seal töötasid oma meiereid ja juustukojad, mis töötlesid ümber nii oma kui ka naabermõisate ja talude piima. ERA, f. 58, n. 4, s
vastupidiselt korilastele. Suhe loodusega domineerivam. Sisaldab inimeste vahelisi, loomadevahelisi ja loomade-inimeste vahelisi suhteid. Aiapidamine ja põllumajandus. Oluline eesmärk on hoida alal mulla viljakust: - Alepõletus - Väetamine - Niisutus Püsipõld versus liikuv aiamaa. Irrigatsiooni süsteemid suudavad toita suurimaid populatsioone (Hiina ja India). On loonud kõige hierarhilisemaid ühiskondi (lisaks eelmistele ka Egiptus). Tööstus. Töösuühiskonna kiire areng leidis aset 18. sajandi keskpaigas. Kõige kiiremini leidis tööstuse protsess aset Suurbritannias. Dihhotoomiad Tööstusühiskond Tööstuse-eelne ühiskond
1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati. Ümberkorraldused suurendasid natuke talurahva iseotsustusõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele. Kolhooside ja sovhooside juhtkondadele anti vabamad käed. „Loomuliku valiku“ teel täitusid põllumajandusjuhtide kohad kompetentsemate ja töökamate inimestega. Kolhooside majanduslik olukord paranes ja sissetulekud tõusid. Põllumajanduse taastumine siiski vaevaline. Halvalt mõjusid Hruštšovi eksperimendid: külviseemne
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate j...
1947. aastal alustas oma tööd Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine: 1953 aastal alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. Kolhoosides hakati maksma töötasu osaliselt rahas. 1958. aastal toimus põllumajanduses murrang kui osteti masinaid järelmaksuga ja riigi toetusel. Kaotati ära kõrged maksud ja kolhoosnike isikliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine. Eeltoodud ümberkorraldused suurendasid mõnevõrra talurahva iseotsustamisõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele kollektiviseerimisjärgsest laosest. Loodi 1951. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Halvasti mõjusid N. Hrustsovi eksperimendid maisikasvatamisega ja kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastatel hakkasid põllumajandused spetsialiseeruma, osad tegelesid viljakasvatamisega, teised karjaga või linnukasvatusega. 1970
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus võib ulatuda ka ehitise enda jaoks otseselt mittevajalikele maatüki osadele. Sellisteks nn kõrvapindadeks on juurdepääsutee, samuti vee-, kanalisatsiooni- jms trasside ja seadmete jaoks vajalik maa, elamu korral ka õu ja aiamaa, tootmishoone korral õu ning parkimis- ja laoplatsid, spordihalli korral välisväljakud. Seaduse sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hoonestusõigus hõlmab teatud ehitist või ehitisi ning ulatud lisaks ehitisealusele maale ka ehitise kasutamiseks vajalikule maale. Kinnisasjal olev ehitis, mida hoonestusõigus ei puuduta, jääb endistviisi omaniku omandisse. Kinnisasja oluliseks osaks ja sellega omanikule kuuluvaks on liitumispõhimõtte kohaselt ka ehitis, mille püstitab
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
