Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis
e Püriit Kuubilised, (hallikas) Metalne L puudub K 6-6,5! HT; M ; S; MO Enamlevinud sulfiid! FeS2 pentagoondodekaee kollane M karpjas T5 Tahkudel viirutus! kuubiline dr. krist. ; KR must massiivsed, teral. agregaadid Markasiit Odaotsa-, (hallikas) Metalne L harva selge K 6-6,5 S Krist. kuju püriidist erinev FeS2 kukeharjalaadsed kollane M ebatasane T 4,9 diageneetiline, Rombiline kristallid; KR HT radiaalkiirel. hallikasmust mugulad
savikivimid kemo-biogeensed settekivimid 28.11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 2,8. 28.11.12 8 talk 1 ortoklass 6 kips 2 kvarts - 7 kaltsiit 3 topaas - 8 fluoriit 4 korund - 9 apatiit 5 teemant 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel
Esinemise vorm ja koht: tekib mitmesuguste rauamineraalide lagunemisel, samuti setib merede või mageveekogude põhjas rauabakterite mõjul. Eestis leidub järve- ja soorauana ning rauaookrina. Karbonaadid dolomiit Dolomiit Dolomiit kaltsiit Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud Kõvadus: 3,5 - 4 Värvus: valge, kollakas, pruun Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerib vaid pulbrilisel kujul ja nõrgalt. Esinemise vorm ja koht: esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena. Esineb peamiselt settekivimites
pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=.....
Eristatakse kolme biofilmi hajumise strateegiat: 1. swarming/seeding üksikud rakud eralduvad mikrokolooniast. Sellist strateegiat on kirjeldatud Pseudomonas aeruginosa'l. Peale esialgset biofilmi kasvu mikrokolooniad diferentseeruvad välimiseks ,,seinaks" ja sisemine regioon muutub vedelaks. Sisemine vedel regioon võimaldab liikuvatel rakkudel mikrokolooniast välja ,,ujuda", jättes selle seest õõnsaks. 2. clumping rakkude agregaadid eralduvad klombina. Agregaadid koosnevad EPS'ga ümbritsetud biofilmi rakkudest. Sellist strateegiat kasutab inimese patogeen Staphylococcus aureus. 3. surface biofilmi struktuurid liiguvad mööda pinda. Laboratoorselt on uuritud P. aeruginosa't ja mitmest liigist koosnevad biofilme. On täheldatud, et need biofilmid suudavad liikuda kiirusega kuni 1 mm/h. Lisaks nendele strateegiatele on leitud, et S. aureus'e mikrokolooniad võivad rulluda
aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? Aurukatel. Auruturbiin, Elektrigeneraator, · Kuuma auru kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks · Ülekuumendatud aur suunatakse düüside või ringikujuliselt paigutatud juhtlabade abil turbiini võllil paiknevatele töölabadele
Pöörlemiskiiruse reguleerimine. Tuuleagregaadi võimsus, nagu juba öeldud, on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega. Seepärast tekib oht, et tugeva tuule korral võib tuuleagregaat osutuda üle koormatuks. Võimsuse piiramiseks ja kiiruse reguleerimiseks kasutatakse vääratus- (stall), kallutus- (pitch) ja kombineeritud vääratus- kallutusreguleerimist. Valmistatakse ühekiiruselisi, mitmekiiruselisi ja muutuva kiirusega tuuleagregaate. Muutuva kiirusega agregaadid sisaldavad pooljuhtmuundureid (tavaliselt alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid). 8 Vääratusreguleerimine (stall regulation) põhineb tiiviku laba aerodünaamiliste omaduste kasutamisel. Alates tuule teatud kiirusest tekivad laba ümber keerised, mis tekitavad pidurdusmomendi ning kiirus stabiliseerub. Seega toimib tiiviku automaatne kaitse tugeva tuule korral ülekoormuse eest. Vääratusreguleerimise eeliseks on lihtsus,
veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms). Agregateerimine on tootmismoodus, mis oluliselt lühendab tootmistsüklit (konveierile suunatakse sõltumatult toodetud ja katsetatud agregaadid) ja lihtsustab masinate remonti (tööressursi ammendanud agregaadid vahetatakse välja uute või remonditutega). Reeglina toodavad agregaate spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erinevaid masinaid. Masinate tootmise põhimõtted 1. Konstruktsioonis võimalikult palju standardseid elemente ning unifitseeritud agregaate. 2. Tootmisprotsess püütakse kokku suruda võimalikult lühikesse aega (väikesed laovarud, ideaalis saabuvad agregaadid ja sõlmed konveierile otse tarnijailt). 3
hakata mõjutama mõnede sõlmede õiget tööd. Teiseks, mitte vähem tähtsaks plussiks on mootoripesu juures see, et pestakse aku pealispinda , täpsemalt, selle ülemist osa. Juhul, kui aku on määrdunud, siis ei ole välistatud akus lekkevoolude tekkimine ja aku võib iseenesest tühjaks laadida ja ebasobival ajal Teid alt vedada. Mootori pesuks varuge rohkem aega, kuuma mootorit ei tohi pesta see peab maha jahtuma. Parem on, kui agregaadid ja elektroonika on peale pesu põhjalikult kuivanud ning auto asub soojas ruumis siis ei teki probleeme elektroonikaga. Ärge käivitage mootorit enne mootori ja selle juurde kuuluvate osade täielikku kuivamist. Eriti kehtib see elektriliste osade suhtes. Juhul, kui niiskus jääb elektrilistele ühendustele, siis kasvab järsult oht auto elektroonika vigastuste tekkimiseks. Automootorit pestakse spetsiaalsete vahenditega, nagu vaht, mida valmistatakse mitmete regentide ja leeliste baasil
............................................................................... 7 6Veosildade tehnohooldus.......................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga
3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID · Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. · Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju
Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega, mis on lihtsam valmistada ja kaalub vähe. Sellise kere all pole eraldi raami. Sõiduki kere ise koos abiraamide ja taladega moodustab kandva kere. Maasturid, veoautod ja bussid on aga raamiga autod- kui kabiin eemaldada, siis jääb järele sõiduvõimeline sassii. Sõitjateruumi turvalisus tagatakse erineva jäikusega
Sellised elektrijaamad vähendavad ka kadusid energiasüsteemis. Ettevõtte elektrijaama tüüp valitakse sõltuvalt nõutavast võimsusest, talitlusoludest ja kiire käivituse nõuetest. Näiteks: kui elektrijaam peab omama võimsust MW-des, olema arvestatud pidevale tööle ning omama kõrget töökindlust, on mõtekas valida auruturbiinelektrijaam (nende võimsus 10...200MW). Kui agregaatidelt nõutakse igapäevast käivitamist ja seiskamist, tuleb valida kiirestikäivituvad agregaadid. Väiksemate agregaatidena kasutatakse diisel- ja gaasiturbiinagregaate või karburaatormootoritega ehk bensiinimootoritega agregaate. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 6 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.4 Jõutrafode valik
........................................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 11 Ripplagedega on võimalik saavutada erinevaid eesmärke, olgu nendeks siis ruumide parem akustika, suurem niiskuskindlus, isolatsioon või hügieenilisus. Samuti saab ripplaega peita kõik ruumi laes olevad torustikud, juhtmestikud, agregaadid ning ka koledaks muutunud vahelae. Samas säilib vajadusel neile ligipääs, sest moodulripplaeplaate on võimalik lihtsasti eemaldada ja kipsplaadist ripplagedes on võimalik kasutada vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Ripplagesid on kolme erinevat tüüpi:kinnised-, moodul- ja metallripplaed. Kinnised ripplaed Kinnised ripplaed ehitatakse tänapäeval põhiliselt kispplaadist. See on üks levinumaid
Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast
· ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3. TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel
soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille 0 sulamistemperatuur on 98 C ja keemistemperatuur 883 0C. Klapipea ja sääre läbimõõdud on alljärgnevas seoses: dp = 0,35 ... 0,45 D ja ds = 0,15 ... 0,35 dp. 29. Neljataktilise mootori gaasijaotusdiagramm 30. Õlitussüsteemi agregaadid ja osad 1) Karteri põhi. See moodustab õlivanni vajaliku õlikoguse hoidmiseks. Siia kuuluvad õlimõõtevarras ja õlivõttur. Kaasaegsetel mootoritel ka õli taseme ja temperatuuri andur. 2) Õlipump. Tekitab ettenähtud õlirõhu bensiinimootoritel keskmiselt 2...4 bar´i, diiselmootoritel 4...6 bar´i. Õlipumba juurde kuulub ka reduktsioonklapp, mis piirab liiga kõrge rõhu teket. 3) Õlifilter. Puhastab mootorile antavat õli mehaanilistest lisanditest. Filtris on
edasikanne settekivimid setted litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise.
käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus
Hoogsademed: - Meie laiustel Cb Kestab lühikest aega - Intensiivsus on muutlik, üldiselt suur - Sajab suhteliselt väikesel alal - Hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lume- ja jääkruubid, rahe 15 SADEMETE LIIGID Uduvihm, lausvihm, hoogvihm (ka jäävihm) vihmade temp ainult natuke väiksem õhutemperatuurist LUMESADU - Koostises jääkristallid või nende agregaadid: jäänõelakesed, -plaadikesed, - sambad, jääskeletid e. lumetähekesed (Ø kuni 10 mm) - Tugevate sadude korral agregaadid ühinevad: Ø üle10 cm - Mida soojem õhk, seda suuremad helbed. Eriti suured helbed 0°C juures. - Hooglumi räitsakatena Cb-st Igapäevaselt kõik nimetusega rahe: Teralumi - tüüpiliselt ümarkristallid (tekivad veeauru intensiivsel sublimeerumisel lähtekristallile, kasvab igas suunas), langevad kihtpilvedest, Ø kuni 1 mm;
käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk mansetid . Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil, metall või kapron. Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1)voolikud oleks tugevalt ühendatud 2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus
16. Õli vahetamine differentsiaalis 20 17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28 24. KOKKUVÕTE 29 25
esinemisvormi ja leviku. Kivimid koosnevad reeglina mineraalidest. Erandjuhtudel ei vasta kivimid sellisele määratlusele. Nii näiteks koosneb obsidiaan vulkaanilisest klaasist tardunud amorfsest silikaatsest laavast, mitte mineraalidest. Jämepurdkivimid, näiteks konglomeraadid, koosnevad peamiselt teiste, murenemise käigus purunenud kivimite tükkidest. (1) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. (1) Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. (7) Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
· · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. · · Ümarate bakterite eelised ja puudused:
Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56
· Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem.
Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; } Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi:
Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad.
d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks · Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid · Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi · Kolloidosakesed omavad positiivset laengut -> ühinevad vees leiduvate negatiivse laenguga osakestega -> tekkivad suurehelbelised agregaadid, settivad kiiresti. · Flokulantide, pikad lineaarse ahelaga polümeersed ühendid, lisamine soodustab protsessi. Flotatsioon · Põhineb osakeste erineval märgumisel · Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga · Kasutatakse lisaks vee puhastamisele ka maakide rikastamisel Naftareostus EI TULE
Kui ühe ratta tõus või langus teise asendit ei muuda, nimetatakse vedrustust sõltumatuks. Selline vedrustus on kõigi sõiduautode esiratastel ja tänapäeval ka tagavedrustusel. Sele 12 Veermik (Auto24) Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. 12 4 TEHNIKA UUENDUSED Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused
Betoon: Ca(OH)2 sisaldus on kvaliteedi määraja, saab määrata röntgenstruktuuranalüüsiga ‡ kvalitatiivne analüüs. Proovi lisatakse etalonainet so räni Si, arvutatakse Ca(OH)2 refleksi kõrgused Si refleksi suhtes. 83. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm;
valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab
Näited: Kh paepealsed mullad; K rähksed mullad; K0 leostunud mullad; KI leetjas muld; L(p) hele näivleetunud muld; LP pruun näivleetunud muld; Lk klassikaline leetunud muld; L tüüpiline leedemuld. Morfoloogilised tunnused Lisaks värvusele, lõimis, tihedus aste, struktuursus, lisandid, väljakujunemise aste, uusmoodustised. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri agregaadid. Kui mullas on piisavalt huumust kolloide ja libeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuri agregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas. Liivadel struktuursus puudub. Mulla kirjeldamisel on kindlasti vaja vaadata lisandeid ja uusmoodustisi. Mullas kulgevate protsesside tulemusel võivad horisonti tekkida mitmesugused keemilised, ka bioloogilised uusmoodustised.
F fluorestsentsi intensiivsus Io - ergastava kiirguse intensiivsus - ekstinktsioonikoefitsent c - molaarne kontsentratsioon l - neelava kihi paksus Q - kvantsaagis Kui cl on väike, lihtsustub valemiks: kus F on proportsionaalselt sõltuv kontsentratsioonist. Mida madalam on lahuse optiline tihedus, seda korrektsem on spektrofluorimeetriline mõõtmine! Turbidimeetria: Mitmete ensüümreaktsioonide substraadid või produktid ei lahustu vees. Lahustumatud osakesed ehk agregaadid hajutavad oluliselt kiirgust ja nende lahused ei allu samadele seaduspärasustele kui homogeensed lahused. Turbidimeetria on meetod hajunud valguse intensiivsuse määramiseks. Mida rohkem ja mida suuremad on agregaadid, seda enam kiirgust hajutatakse. Turbidimeetria rakendused: · lüsotsüüm (bakterite seinu lõhustav ensüüm) · lipaasid · vere hüübimises ja fibrinolüüsis osalevad proteaasid Polarimeetria:
77. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; } kontrollitakse materjalide keevisliiteid; } uuritakse materjalides varjatud pragusid; } määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) } aparatuur on väga kallis 78. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus.
kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs) aparatuur on väga kallis 83. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: o Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); 17 o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited.
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena (rõngastena), millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid. Protopäikese ümber pöörlev aines hakkas kondenseeruma tahketeks osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid(Ø ~100m). Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad ja millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvat üheksa planeeti. Teoreetiliselt oletatakse et planeedi mass jääb 10 28 kg > planeet >1019 kg vahele. Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80. Koagulatsioon- kolloidsüsteemi lagunemisprotsess, mille tulemusena lahuses olev aine sadestub. 81. Tyndalli efekt- nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub. 82. Mitsell- pindaktiivsete monomeeride agregaadid. 83. Absorptsioon- gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. ja adsorptsioon- aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 84. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine(ainete ja materjalide koostise uurimine). 85. Kvalitatiivne- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine ja kvantitatiivne
Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter. Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi. Kõige lihtsam on kaksikkokk - diplococcus. Slaidil hoiab kahte koos rakukesta väliskiht Ahelkokk v streptokokk - ühes tasapinnas, kokku jööb ikka kaks rakku. Streptokokid eritavad lima, tekib polüsahhariidi kest.
c) Majanduse spetsialiseerumise süvendamine piirkondlik spetsialiseerumine 2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart) 3) Väärtusmõõt raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur) Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas. Mevalonaadist saadakse skvaleen ja skvaleenist kolesterool. Sapphapped on hädavajalikud toidu seedimisel, eelkõige toiduga omandatud rasvade solubiliseerimisel. Koolhappe konjugatsioonil tauriini ja glütsiiniga moodustuvad taurokool- ja glükokoolhapped. 4. Lipoproteiinid on lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Struktuur: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga, milles paiknevad kolesterool ning valgud apolipoproteiinid. HDL kõrge tihedusega lipoproteiinid kolesterooli ja kolesteriidide transportija perifeersetest kudedest tagasi maksa. LDL madala tihedusega lipoproteiinid peamine kolesterooli ja kolesterooli estrite kandja maksast perifeersete kudedeni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
