Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrgutarkvara ja selle eripärad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Võrgutarkvara ja selle eripärad #1 Võrgutarkvara ja selle eripärad #2 Võrgutarkvara ja selle eripärad #3 Võrgutarkvara ja selle eripärad #4 Võrgutarkvara ja selle eripärad #5 Võrgutarkvara ja selle eripärad #6 Võrgutarkvara ja selle eripärad #7 Võrgutarkvara ja selle eripärad #8 Võrgutarkvara ja selle eripärad #9 Võrgutarkvara ja selle eripärad #10 Võrgutarkvara ja selle eripärad #11 Võrgutarkvara ja selle eripärad #12 Võrgutarkvara ja selle eripärad #13 Võrgutarkvara ja selle eripärad #14 Võrgutarkvara ja selle eripärad #15 Võrgutarkvara ja selle eripärad #16 Võrgutarkvara ja selle eripärad #17 Võrgutarkvara ja selle eripärad #18 Võrgutarkvara ja selle eripärad #19 Võrgutarkvara ja selle eripärad #20 Võrgutarkvara ja selle eripärad #21 Võrgutarkvara ja selle eripärad #22 Võrgutarkvara ja selle eripärad #23 Võrgutarkvara ja selle eripärad #24 Võrgutarkvara ja selle eripärad #25 Võrgutarkvara ja selle eripärad #26 Võrgutarkvara ja selle eripärad #27 Võrgutarkvara ja selle eripärad #28 Võrgutarkvara ja selle eripärad #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
POWEPOINT. üle 10 slaidi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad

Microsofti operatsioonisüsteemid
thumbnail
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks

Arvuti
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms

Arvutiõpetus
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut

Arvutivõrgud
thumbnail
32
doc

Network üldiselt

UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult.

Arvutiõpetus
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

Infotehnoloogia
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.

Arvutiõpetus
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun