Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Viirushaigused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Viirushaigused #1 Viirushaigused #2 Viirushaigused #3 Viirushaigused #4 Viirushaigused #5 Viirushaigused #6 Viirushaigused #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolak Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Viirushaigused

Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viiruste paljunemisest Kuna viirused ei saa iseseisvalt paljuneda, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke ehk peremeesrakke. Mis tähendab, et nad on rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkuseaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Kuidas viirused toimivad Inimese puhul, organismi sattunud viirus tungib kõigepealt rakku. Ja edasi toimimiseks on neil kolm võimalust: 1. Viiruse Pärilikkuseaine paneb peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viiruseosakesi. Mingil ajal sureb see rakk viirusnakkuse tagajärjel ja laguneb. Vabanevad uued viirusosakesed kes nakatavad uusi rakke. Ja pärast nende rakkude suremist vabanevad juba järgmised viirused, kes nakatavad siis järjest uusi ja uusi rakke. Sellised

Mikrobioloogia
thumbnail
46
ppt

Viirushaigused

Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik)

Bioloogia
thumbnail
22
pptx

Viirushaigused

Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit  Viiruslik nakkushaigus  Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit  Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit  Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi  Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus  Peiteaeg 3-6 nädalat  Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi  Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus  Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus  Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus  Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus  Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus  Nak

Bioloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Viirused

1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi

Üldbioloogia
thumbnail
3
docx

KT Viirused

Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ­ ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood ­ genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood ­ viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine ­ viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ­ ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Viirused

VII. Vaktsiin on surmatud või nõrgestatud viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta.Ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid. Genoom ­ nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid ­ kaitseb genoomi keskkonna mõjutuste eest ja aitab viirusi genoomi peremeesrakku Ümbris ­ koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist Bakteriofaag ­ on viirus,mille peremeesrakuks on bakter Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus.

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Viirused

VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise

Bioloogia



Lisainfo

Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem.
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem.
Nakatmise viisid:

• Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu.
• Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid.
• Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid.
• Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi).
• Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit).
• Emalt lootele-punetised.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun