50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
amazonegirl
Õppematerjali autor
Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. Punanahksed, möirgavad, pühendunud Jumalad olid kõik viikingite poolt armastatud. Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.) Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006) Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne-Gotland, Ida-
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris
bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber- maadesse. Sel ajal oli see üsna levinud vara http://www.cdli
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves,
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärineva
Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.
Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid