Versailles loss

olen, neiu

Versailles' loss (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Versailles ’ loss
Versailles ' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624 . a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija , sisekujundaja Charles Le Brun jt.
Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668 . aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga.
Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist.
1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus . Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval.
Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid.
Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas , avanes vaade lõpmatusse kaugusesse.
Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud , labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas.
Pargis on Neptunuse tiik. Neptunus paiskab oma suust 23 meetri kõrgusele 44 veejuga. Thetise grotis imiteerib veekell linnulaulu ja neli Apolloni hobust liiguvad hääletult üle vee.
Versailles' lossi parki ehitati minituurne sõjalaevastik, et tiigil merelahinguid pidada.
Raske oli pargi jaoks vajaliku veehulga kohaletoimetamine. 1665. a oli lossi juures ainult üks pump võimsusega 620 kuupmeetrit vett päevas. 10 aastat hiljem suudeti moodsa hüdrotehnika abil varustada parki kaheksa korda suurema veehulgaga.
Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid efekte - seitsmeteistkümnest aknast langeb valgus seitsmeteistkümnele peeglitega seinapannoole. Peegligaleriid kasutati iga päev - läbi selle sammusid õukondlased igal hommikul missale. Lossis on Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. Venuse salong. Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle. Diana salongi maalide läbivaks teemaks on jahilkäik. Sõjasalongis on suur medaljon , millel kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu saavutamas. Sõjasalongile vastandub Rahusalong. Härjasilmasalongis on ovaalne aken. Lossis on kabel , ooperiteater 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga samale tasandile . Lahingute saali seinamaalingutel on näha kuningat ja kuulsaid väejuhte lahinguväljal. Veel on Versailles` lossis Kellakabinet, Keiserlik magamistuba , kabel.
Louis XIV kordas sageli, et ehitas Versailles` lossi õukonnale, Marly lossi sõpradele ja Trianoni endale. Suur Trianon on niiöelda keraamikaunelm - selle ehitamise juures on kasutatud valgeid ja siniseid kahhelkive. Suur Trianon oli nagu varjupaik , kus kuningas ja kuninganna said vahelduseks õukonnamelust eemal olla.
Louis XV tellis endale ka suure paviljoni, mis valmis 1768. a Versailles` pargis ja nimeks sai Väike Trianon. Paviljonist sai kuninga armukese madame de Pompadour'i viimane elupaik.
Enne 1789. a revolutsiooni hõlmasid loss ja park koos 8000 hektarit ja see ala oli piiratud 40 km pikkuse müüriga, milles oli 24 sissepääsu. Suur park oli mõeldud jahipidamiseks ja kõik külad, mis jäid sissepoole müüri, pidid maa pealt kaduma. Praeguseks on väravatest alles vaid 5, pargi kogupindala on vähenenud 700 hektarile.
1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre `i, raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil.
Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal.
Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist.

Loss ja pealinn

Peaaegu sajandi (1682–1789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Seisusekohaselt ei tulnud majutada mitte ainult inimesed, vaid peavarju ootasid ka kuninglikud hobused ja jahikoerad. Tallides, mis olevat oma uhkusega ületanud nii mõnegi Euroopa vürsti elamise , leidsid koha üle 300 hobuse ja 2000 tõlla. Versailles’sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga. Kuigi kunagised jahialad on praeguseks lossist eraldatud, hõlmab kogu territoorium ikkagi veel 800 hektarit. Alles Louis XVI oli sunnitud siit lahkuma , kui rahvas nõudis kuningapaari tagasipöördumist õukonnast – ja seega ka teenistusest – mahajäetud Pariisi. Väidetavalt olid teinud seda kalamüüjad-turunaised, kuigi asjalikumad allikad viitavad ka meessoost mässumeelsetele. Pariisi naasnud kuningapaar giljotineeriti, loss ja selle varad rüüstati. Prantsusmaad räsisid julmad ja meeleheitlikud aastad.Versailles’ taastamisele hakkas mõtlema Napoleon , olles abiellunud Austria keisrikojast pärit Maria Louise’iga. Habsburgide tütred olid olnud kuningannad ka Louis XIII, Louis XIV ja Louis XVI kõrval. Kõige enam läks neist ajalukku viimane, Marie Antoinette, paraku küll jõhkra giljotiini läbi. Napoleoni plaanitu elluviimiseni jõudis alles Louis XVIII, kuid taas rüüstas ja hävitas uus revolutsioon kogu lossi. Alles Louis-Philippil, „viimasel prantslaste kuningal ”, õnnestus lossiansambel 19. sajandi keskel lõplikust hääbumisest päästa, nimetades selle „kõikidele Prantsusmaa võitudele” pühendatud rahvusmuuseumiks. Hiiglasliku lossi- ja pargiansambli kaasaegsele restaureerimisele saadi pühenduda alles pärast Teist maailmasõda.
Salongidest parki
Mõistagi ei valminud kogu hiiglaslik lossiansambel ühe hingetõmbega. Põhiplaani koostas arhitekt Le Vau, edasi viis ehitustegevust tuntud Pariisi arhitekt J. Hardouin -Mansart, kes rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust ning osales sisekujunduse loomises. Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal. Arhitektide, sisekujundajate ja skulptorite nimede rida võiks veel jätkata, kuid mõistetavalt mõjutasid lossiansambli kujunemislugu eelkõige selle valitsejad ise. Iga järgmine muutis eelmise tehtut või lisas midagi uut. Ruumide ülesanded ja ilmed vahetusid, kuid nende luksuslikkus ei kahanenud.Üks suurejooneline ruum vaheldub teisega, pilku paeluvad luksuslikud peeglid , lühtrid, rääkimata mööblist, maalidest, skulptuuridest ja nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest . Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid , saalid ja galeriid – mida need ruumid kõik näinud on! Toonased portreed on omamoodi võluvad – eks täitsid maalid neil aegadel ju praeguse fotograafia ülesandeid. Nii mõnigi prints nägi oma tulevase naise – küllap vajadusel ka ilustatud – palet esmalt talle saadetud portreemaalilt. Erilist imetlust väärib meistrite oskus luua maalidel kangaid : rõivad on nii ehtsalt kujutatud, et võib eristada, mis siid , mis samet , mis taft , mis õhkõrn pits .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

neiu olen Õppematerjali autor

tutvustav tekst Versailles' lossi kohta

versailles loss

Sarnased õppematerjalid

pptx

Louvrei ja Versaille loss

vastumeelsust. · Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre'i klassitsistliku stiiliga. · Irvhambad rääkisid Mitterrandi "vaarao kompleksist", teised kiitsid kahe stiili - vana ja uue - õnnestunud liitmist. 7 July 22, 2012 Footer text here Huvitav! · 2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, · 2006. aastal 8,3 miljonit, · 2009. aastal 8,5 miljonit, · 2010.aastal 8,5 miljonit · 2011.aastal 8,8 miljonit inimest. Versailles' loss · Versailles' oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu kogu maailmas tunutud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. · Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. · Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. · Loss ehitati Louis XIV ajal. · 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. · Loss on olnud ka UNESCO

Keskaja kunst

docx

Barokk

Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktilise

Kunstiajalugu

doc

Versailles

Versailles' loss Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega

Ajalugu

pptx

Versailles' loss esitlus

Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus

Kunstiajalugu

152

docx

Barokk Prantsusmaal

on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666) Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt osavust põhiplaani kujundamisel ja suurt maitset ning jõudu välisarhitektuuri teostamisel. Mansart`i suurim meistriteos on a. 1642-1650 ehitatud loss Maisons-sur-Seine`is Pariisi lähedal. Seinte liigendus selles on väga lihtne, rahulik, sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia baroki võtted; itaalia ehitiste rahutust maalilisusest ja detailide raskepärasest kuhjamisest ei ole siin jälgegi. Ehitis osutab antiikeeskujude ja prantsuse renessansi mälestiste maitsekat jäljendamist. Natuke liikuvam ja rahutum on hoone katusearhitektuur. Mansart võttis ka siin tarvitusele vana

Kunstiajalugu

docx

Konspekt teemal barokk

rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja

Kunstiajalugu

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

*20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku

Arhdektuuri ajalugu