50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Grethel2
Õppematerjali autor
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad"
Flora". Käsikirja koopiat säilitatakse Matenadaranis. Stepanos Shahrimanian kirjutas 1796. aastal Konstantinoopolis, kus möllas katku epideemia, tõsise töö katku ravist. Koos teiste ravimitega soovitas Stepanos Shahrimanian armeenia savi, mille raviomadused olid tuntud juba armeenia rahvameditsiinis. Kiirabi USA kodusõjas. Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemise hetkeks 1861 a oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks kloroformi avastamine. Esimene anesteesia teostati kloroformiga 1847 a, mis 14 hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, amputeerimine kloroformi ning etanooli kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospidalid. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks tehnoloogiliselt modernseks sõjaks. Kasutusse võeti tõhusam
rohkuse tõttu. Haavade ravimisel ei kasutanud ta enam kuuma õli, mida seni valati haavadesse verejooksu sulgemiseks. Selle asemel soovitas ta suure veresoonte sulgemiseks kasutada ligatuuri, mida Celsius oli kasutanud juba 1. sajandil, kuid mis oli vahepeal unustusse vajunud. Günekoloogina töötades tõi Pare praktikasse ka loote pöörde jalale ning väljutamise, mida kasutatakse sünnitusabis tänaseni. Suureks pöördeks kogu meditsiini edasises arengus oli vereringe avastamine William Harvey (1578-1657) poolt. Harvey tõestas, et süda kujutab endast imevat ja suurt pumpa, kirjeldas südame ehitust ning näitas väikese ja suure vereringe osatähtsust. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja Roomast pärinevad ekslikud ettekujutused vereringest kummutati täielikult. Harvey õpetus vereringest avaldas määravat mõju kõigi meditsiini harude edasisele arengule. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18)
Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud veresoonkonnahaiguse tõttu. (1) Angiotensiini toimel suureneb ka aldosterooni produktsioon, mis suurendab Na+-ioonide resorptsiooni nefroni distaalses osas ja naatriumi väljutamine organismist väheneb. See diureesi mõjutav süsteem on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem. Südamekoja lihasrakud eritavad kodade venimise korral vereringesse atriaalset natrireetilist peptiidi (ANP)-atriopeptiidi, mis suurendab naatriumioonide ja vee eritumist
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H
impeeriumi raamides leiduvast know-how'st. Antud tsivilisatsioon on siiski oluline seniseid teadmisi ja inimkonna saavutusi edasiandva fenomenina. Esialgu oli Rooma ühiskond kreeklastest arstide vastu tõrges, oldi rahul oma traditsioonilise meditsiiniga. Alates Julius Caesarist (a 46 e.m.a.) algas aga tugev ja Rooma riigi poolt sanktsioneeritud kreeklastest arstide sissetung. Tuntuim sellistest oli Galenos. Galenos (ca 130-200) Anatoom, tegi katseid loomadel, esitas küsimusi vereringe, närvisüsteemi jms kohta. Eklektik kombineeris humoraalpatoloogia elementide teooriaga lisades sinna veel pneuma. Vitalism pneuma tekitab vegeteatiivse hinge. Veri kannab pneuma tekitataud "jõudu" organismis laiali. Oli teadlane tegi katseid (ei lahanud inimesi, selelst tekkisid mõningad anatoomia-alased väärarusaamad). Tuntud mh ka seetõttu, et oli väga viljaka sulega ning et tema kirjutatust on palju säilinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid