Vene aeg (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Vene aeg 2

Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Thaliga. -Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. -Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. ''Sakala'' -1878.a.märtsis ilmuma hakanud ''Sakala'' sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. -Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. -Ta pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. -Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale. -Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega,

Ajalugu

3

doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kui Jannsen andis eestlastele nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo ­ pealegi sellise, mida rahvas pool-aimamisi tundis. Jakobsoni teemakäsitluses peitusid tulevaste tülide idud. Esiteks ei olnud tema kompromissitu vaen mõisnike vastu päriselt meeltmööda Jannsenile. Ta küll avaldas "Eesti Postimehes" Jakobsoni juhtkirju ja ammu ei saanud tal midagi olla selle vastu, kui viimane propageeris truualamlikkust Vene keisrile, kuid loomult oli Jannsen alkoholik ega soovinud sakslastega tervalt tülli minna. Eestlaste endi jõust sakslaste ülemvõimu murdmiseks ei piisanud. I üldlaulupidu 1869. aastal kroonis Johann Voldemar Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I üldlaulupidu. Laulupidusid oli sajandi keskpaiku hakatud korraldama Saksamaal. Sealt võtsid selle üle baltisakslased. 1857. aastal toimus Tallinnas ja 1861. aastal Riias baltisaksa laulupidu.

Ajalugu

14

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

ülikooli õppejõudude vahendusel • Praktilise tegevuseni jõuti tänu Peterburi võimuste poliitikale • XX sajandi alguses tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates linnades: Tallinas, Tartus, Narvas, Pärnus • Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt • 1903 hakkas Tartus ilmuma ajaleht “Uudised”, üks asutaja Peeter Speek Revolutsiooni põhjused Vene impeeriumis • astuolud • Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 • Rahvuslikud vähemusrahvusi püüti venestada • Usulised konfliktid: õigeusk teiste usundite vastu Revolutsiooni algus Peterburis • 1905. a algul vallandati Peterburi tehasest palju töölisi • Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja • 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu,

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Võrus moodustas sellise Fr. R. Kreutzwald, veelgi suuremat mõju omas aga 1860. aastate alguses aktiivsemalt tegevusse astunud ,,Peterburi patriootide" ring. Siia kuulusid Venemaa keisrikojas karjääri teinud eesti päritoluga mehed (J. Köler, Ph. Krell, Jurjev, Hirsch jt), kes püüdsid oma sidemeid kasutades sünnimaa heaks midagi ära teha."Peterburi patrioodid" orienteerusid baltisakslaste mõjuvõimu vähendamisest huvitatud vene ametikondadele ning propageerisid eestlaste aktiivsemat sekkumist sakslaste ja vene mõjuvõimu vahelisse poliitilisse võitlusesse Balti provintsides. [1] Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 ­ 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850

Ajalugu

3

rtf

Eesti Ajalugu

vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Süvenesid pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. 1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei

Ajalugu

Kommentaarid (1)