Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varakristlik Kunst (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Varakristlik Kunst #1 Varakristlik Kunst #2 Varakristlik Kunst #3 Varakristlik Kunst #4 Varakristlik Kunst #5 Varakristlik Kunst #6 Varakristlik Kunst #7 Varakristlik Kunst #8 Varakristlik Kunst #9 Varakristlik Kunst #10 Varakristlik Kunst #11 Varakristlik Kunst #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Vara kristlik kunst

viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

VARAKRISTLIK KUNST

Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti ­ sellega sai ristiusk lubatud

Kunstiajalugu
thumbnail
18
ppt

Varakristlik kunst

VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku ­ katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Varakristlik kunst.

KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon ­kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT:

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Varakristlik kunst

Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid ­ poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik ­ basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks ­ avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen ­ lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast ­ pühapiltide purustaja

Kunstiajalugu
thumbnail
20
ppt

Varakristlik kunst

laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitati. Antiikehitiste riismeid kasutati ristiusu kirkute püstitamisel. Varakristlik periood oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. Lauri Leesi "Kunstilugu koolidele" T. Nurk "Peatükke kunstiajaloost" Jaak Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" www.kristlus.varstukk.edu.ee www.google.com www.et.wikipedia.org

Kunstiajalugu
thumbnail
2
rtf

Varakristlik kunst

VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Varakristlik kunst

Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

wickedgirl271 profiilipilt
wickedgirl271: Hehee sama kooli õpilane, kuhu mul vaja rreferaat teha. Aga sisu hea, midagi kasutan kindlasti ära. Super
23:41 16-06-2009
birgu profiilipilt
Birgit Nurmela: nii mõnusalt kirjutatud, sisu on suurepärane, hea töö :)
19:08 17-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun