Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma
Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Kõik kommentaarid