Vana-Kreeka ajaloo periodiseering (24)

Vana-Kreeka
Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud.
Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas.
Ajaloo periodiseering:
2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad.
2200 -2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad . Kreeta jäi hõivamata.
Kreeta- Mükeene periood
2000-1100 a eKr
Minoiline tsivilisatsioon , keskus Knossos.
Kreetalased domineerisid Egeuse merel.
1600 eKr tsivilisatsioon Mandri- Kreekasse , keskus Mükeene.
1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.
1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.
Tume ajajärk(Homerose ajajärk)
1100-800 a eKr
Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele tasemele .
Rändamine Väike- Aasia läänerannikule.
Relvade valmistamine rauast.
Arhailine periood
800-500 a eKr
Kujunesid linnad ja ülemkiht.
Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju.
Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet .
776 eKr olümpiamängud.
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel.
Raha müntimine –hõberaha.
Linnriiklik korraldus ( Sparta , Korintos ja Ateena (Balkani ps), Mileetos(Väike-Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused.
Sparta –karm sisekord . Võimsaim linnriik Kreekas.
Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord , aristokraatide võimu lõpp.
507 eKr demokraatia.
Klassikaline periood
500-338 a eKr
Pindarose ja Aischylose loomeperiood.
Sparta ja Ateena esiletõus.
Sophoklese tegevusaeg .
Sokratese tegevusaeg.
Platoni tegevusaeg.
Aristotelese tegevusaeg.
Kreeka-Pärsia sõjad
500-478 a eKr
490 eKr Pärsia kuningas Dareios - Maratoni lahing
480 eKr Pärisa kuningas Xerxes - Salamise merelahing
Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja
Kreeka hiigelaeg
480-431 a eKr
Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal liitlased, suhted pingelised .
Ateenas demokraatia – riigi eesotsas poliitik Perikles , edendas laevastikku, tugevdas riiki.
Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesuse sõda
431- 404 a eKr
Vastuolud Ateena ja Sparta vahel.
Ateena laevastik merel, spartalased maismaal.
Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele.
Sparta ülemvõim
404- 371 a eKr
Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas.
371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee .
Ülemvõimu lõpp.
Makedoonia tõus
359-338 a eKr
Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas.
Võtsid üle kreeka keele ja kombed.
Kuningas Philippos teine sekkus Kreeka riikide suhetesse. Otsis liitlasi.
Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit.
338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
Hellenismiperiood
338-30 a eKr
334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule –hellenismiperiood.
Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia ( Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all.
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse. Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria.
146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla
30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon :
1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000- 1400 eKr)
-Elanikud mittekreeklased.
-Müütiline Knossose kuningas Minos.
-Linnad, lossid – lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee.
- Luksuslik sisustus, vannitoad , äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid.
-Eraldiseisvad templid puudusid.
- Lineaarkiri A Kreetal –loetamatu.
-Valitsesid preester -kuningad.
-Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine.
- Kunst : rahumeelne , elurõõmus temaatika .
-Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. ( Matriarhaalne –naiste valitsetud ühiskond.)
- Religioon : austati jumalannasid.
-Ohverdati. Pidulikud rongkäigud.
-Härjakultus –ohtlikud akrobaatilised rituaalid . Europe, Minose ja Minotauruse müüdid.
-1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine .
-Arhailased e joonlased –kreeklaste esivanemad.
2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas.
-Tänapäeva kreeklaste esivanemad.
-Kreetalastest tasemelt madalamal.
-Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas.
-1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur.
-Lineaarkiri B –kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet.
-Kindlustatud lossid –kuulsaim Mükeene.
-Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad.
-Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus.
-Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi.
-Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt.
-1100 eKr –tsivilisatsiooni langus ( doorlased ).
Kangelaseepika:
-Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes.
-Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm.
-Armastatuim oli Trooja sõja lugu.
Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama . Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole