Vana-Idamaade haridusest (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Vana-Idamaade haridus

Vana ­ Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks.

Pedagoogika alused

13

ppt

Vana-Idamaade haridusest

aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat  Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid ­ abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul  Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpilasi, kes ei täitnud korraldusi Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud  Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati 16.aastaselt.  Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Haridus oli privileeg ­ see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni.

Pedagoogika alused

7

docx

Pedagoogika aluste referaat

metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes

Pedagoogika alused

9

rtf

Kooli ajaloo referaat.(Kasvatus ja kool Vana-Roomas)

SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kesti

Pedagoogika alused

11

docx

Keskaja haridus

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................

Ajalugu

15

ppt

ATEENA KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM

Koostaja:Evelin Pärn Tartu 2012 Kool ja haridus Poiste haridus Tüdrukute haridus Kokkuvõte Kasutatud allikmaterjalid Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes oleksid väga haritud kunstis, ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks Koolid olid väikesed, 10-15 õpilast Õpilasteks olid vaid rikkad, vabade kodanike pojad Kodune kasvatus ( kuni 7 ) Palestra (7- 16) Gümnaasium (16-18) Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks

Pedagoogika alused

26

pdf

Kasvatus islami kultuuris

....................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud. Mõnikord ei taheta aga mõista, et teisest kultuuriruumist pärit inimesel võib olla teistsugune kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis.

Multikultuurne kasvukeskkond

25

docx

Referaat - Vaaraod

%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Teine vaheperiood - (1640 eKr ­ 1550 eKr) Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uus riik ­ (1550 eKr ­ 1070 eKr) Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.­20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.  %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. [Dr.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)