Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks
Juhendaja : Merle Ööpik
Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja
aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks
elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse
õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas
fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel .
Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning
taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon . Siiski mitte
ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja
eelkõige soojuskiirgus , milleta oleks Maa lihtsalt üks järjekordne jäine taevakeha .
Päike on vajalik nii taimede ja puude kasvuks, loomade, putukate ja lindude eluks kui ka
inimeste jaoks. Inimene vajab päikest, et tal oleksid tugevad luud ja hambad ning ilma
päikeseta võib lastel tekkida rahhiit ja hammaste lagunemine. Inimestele on päikesevalgus
oluline ka seepärast, et inimese keha toodab D-vitamiini naha kokkupuutel päikesevalgusega
ning õigemini UV-kiirgusega. Vitamiin D on vajalik inimeste immuunsüsteemi tööks.
Viimastel aastakümnetel on peaaegu pooltel maailma inimestest on optimaalsest madalam
vitamiin D tase ning seis muutub üha kehvemaks, sest inimesed veedavad üha enam aega
siseruumides. Inimene suudab ka ise D-vitamiini sünteesida, kuid selleks on vajalik viibida
päikesevalguse käes. Carsten Geisleri ( teadlane Kopenhaageni ülikoolist) sõnul pole siiani
· Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat).
Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat).
1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat).
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele
oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Välishingamine on gaasivahetus taimede organismide ja väliskeskkonaga vahe. Rakuhingamine toimub oksüdatsioonide abiga. Toodab ATP, mis annab rakkudele energiat. Selline energia, mida nad saavad fotosünteesi ja ATP sünteesiga, ta tekib või asub mitokodrias energia jätkukohal, ja taimed seda kasutavad, millal on vaja. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs – glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape ...
Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbimõõt on Maa läbimõõdust 109 korda, mass 333000 korda suurem. Päikese tihedus on Maa omast väiksem 1409 kg/m³ moodustab veerandi planeedi keskmisest tihedusest. Päikese ruumala on Maa ruumalast 1,3 miljonit korda suurem. Tähe keskmine kaugus Maast on ~150 miljonit km. Valgus jõuab Päikeselt Maale kaheksa ja poole minutiga. Päike Päikese tuum on ülikuum ja äärmiselt suure tihedusega piirkond tähe keskel, kus toimub pidev vesiniku aatomi tuumade ühinemine heeliumi tuumadeks. Järgnevad kiirgusülekande ja konvektsioonitsoon. Päike Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist alumine on umbes paartuhat kilomeetrit paks kromosfäär. Sellele järgneb kroon, mis võib ulatuda kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Päikese atmosfääri ja
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi
sisaldus,Veereziim,Rõhk,Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted Sümbioos,Kommensalism,Parasitism,Kisklus,Fütofaagia,Konkurents Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Keskkonna saastatus,Metsade hävitamine,Soode kuivendamine,Võõrliikide sissetoomine,Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone Fotosüntees taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat.
Kõik kommentaarid