Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused.....................................................
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku
VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID
Kalamaja Põhikool Nora Maria Floren VAARIKAS Referaat Juhendaja: Liis Lindma 2015 Vaarikas Vaarikas tuleb murakast, kasvab peamiselt Lääne-, Kesk- ja Ida- Euroopas. Looduslikult kasvab ta lagendikkudel ja metsades. Tavaliselt istutatakse ta septembris - oktoobris. Vaarikas valmib tavaliselt juulis – augustis. Üks taim elab umbes 15a. Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga.Ta levib väga kiiresti ja on sellepärast väga tülikas aga maitsev. Peamiselt kasvatatakse vaarikaid oma aedades. Kasulikkus Vaarikas on väga palju vitamiine, mineraale ja toitaineid. Neil on ravaiv toime, nad
Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea õpetus matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis. Nii lehti kui ka varsi saab kasutada ka kuivatatult.
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja
kimalased kannusega või nektaarium huul-õielisi (iminõges, suhteliselt varjatud, nõudes liiva-tee, pune, iisop), ligipääsuks suuremat jõudu ja mesiohakas osavust Arvukad pika niidiga tolmukad Pärn, vaarikas, takistavad nõrgemate putukate õunapuu, eukalüptid, ligipääsu nektarile (neid võivad Melalecua liigid tolmeldada ka suured liblikad) Liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, kaökeel,
Punane sõstar sõstralised mulda. Poolvarjutaluv 1-1,5 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Eelistab niiskemaid Must sõstar sõstralised viljakaid alasid. 1-1,5 m Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid Harilik vaarikas roosõielised huumusrikkaid muldi 1,5-2 m päikeseline ja parajalt niiske Aedmaasikas roosõielised kasvukoht, u. 20 cm eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm sobib viljakas, turbasegune (hapu)
Kõik kommentaarid