Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaja lõpuks?
  • Kuidas piiritleksid keskaega sina?
  • Kui kaua keskaeg ligilähedaselt kestis?
  • Kuidas ja kellelt sai keskaeg oma nime?
  • Mida kujutas endast Caracalla edikt?
  • Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted?
  • Mis oli Suur rahvasterändamine?
  • Mis tagajärjed tõi kaasa germaanlaste sissetung Rooma aladele?
  • Millisest Rooma riigi osast kujunes hilisem Bütsants?
  • Millises valdkonnas leidus sarnasusi kõige enam?
  • Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima?
  • Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser?
  • Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks?
  • Mida olulist keiser Justinianus veel tegi?
  • Miks toimus Nika ülestõus?
  • Miks on meile oluline Tsiviilõiguste kogum"?
  • Millised vaenlased ja mis suunast ründasidohustasid Bütsantsi?
  • Missugused muudatused toimusid Bütsantsi sõjaväekorralduses 7 sajandil?
  • Mis toimus 1071 a Mantzikerti lahingus?
  • Kuidas Bütsantsi valitseti?
  • Kes juhtis Bütsantsi kirikut?
  • Millal ja miks sai alguse kirikulõhe?
  • Kuidas on kirikulõhe mõjutanud Euroopa poliitilist ja kultuurilist arengut?
  • Milline oli Konstantinoopoli patriarhi võim võrreldes Rooma paavstiga?
  • Kes oli ikonoklast ja kes oli ikonoduul?

Lõik failist

VARAKESKAEG . EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.
Kontrolltöö nr 1.
Mis on keskaeg .
(Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal . Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11).
Suur rahvasterändamine. Lääne- Rooma langus ja Ida- Rooma püsimajäämine. Hunnid . (Konspekt).
15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453.
10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91)

Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? – Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol ,või Ida-Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist.
  • Täida tabel. Lisa sündmus.
    Keskaja algus
    Keskaja lõpp
    313. a.
    Diocletianuse surm
    1453. a. Bütsantsi vallutamine .
    330. a. Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol.
    1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Toimub rekonkista.
    395. a. Ida-Rooma riigi teke.
    1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal
    476. a.
    Lääne-Rooma langemine . viimase lääne-rooma keisri Romulus Augustus võimult tõukamine
  • Kuidas piiritleksid keskaega sina? Põhjenda!
  • Kui kaua keskaeg ligilähedaselt kestis? Ligi tuhat aastat.
  • Kuidas ja kellelt sai keskaeg oma nime? Sõna keskaeg tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.
  • Nimeta kolm keskaja suuremat alaperioodi koos nimetusega ja üldise dateeringuga. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ), KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp), HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus.)
  • Iseloomusta üldiselt varakeskaega, kõrgkeskaega ja hiliskeskaega.
    VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul algab linnade kujunemine, feodaalne killustatus
    KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)valitseb feodaalne korraldus, kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus, areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad, tsunftikäsitöö õitseaeg, kaubanduse areng, algab tsentraliseeritud riikide teke
    HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega, kapitalistliku majanduse tekkimine
  • Mida kujutas endast Caracalla edikt? Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi.
  • Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased , rootslased, norralased, goodid , vandaalid , burgundid, gepiidid, langobardid , anglid , friisid, saksid jt
  • Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu.
  • Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid – Hispaaniasse, idagoodid – Itaaliasse, frangid – Galliasse, anglod ja saksid – Britanniasse.
  • Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt , lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
  • Nimeta Suure rahvasterändamise ajend, põhjused ja tagajärjed ning dateerige see sündmus.Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Hõimud tungisid lääne-rooma aladele, kus nad peale Rooma langemist rajasid sinna oma riigid.
  • Oska iseloomustada hunne, nende religiooni ja ühiskonnakorraldust. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta sai teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja nad olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus oli hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused . Attila oli nende kõige kuulsaim väejuht.
  • Mis tagajärjed tõi kaasa germaanlaste sissetung Rooma aladele? lääneriigi nõrgenemise ja vallutamise. ????!!
  • Millisest Rooma riigi osast kujunes hilisem Bütsants? Millal Bütsantsi riik eksisteeris? Bütsants kujunes Ida- Roomast . Bütsants eksisteeris 4. sajandist 1453. aastani.
  • Täida tabel. Millises valdkonnas leidus sarnasusi kõige enam? Millest see võis olla tingitud?
    Võrdlusalune valdkond
    Erinevused
    Sarnasused
    Hiline Rooma keisririik
    Bütsants
    Keisri võim
    Kahe keisri vahel jagatud
    Piiramatu võimuga, senat võis ainult nõu anda,sõjaväe kõrgeim juht,riigi ülemkohtunik ja ülimseaduseandja
    Riigivõimuorganid ja riigiametnikud
    Allusid keisrile, keiser valis aristrokraatide hulgast kuid sai ka mõni madalast päritolust
    Linnad
    Konstantinoopol pealinnaks
    Langus,kaubavahetus ei katkenud
    Talupojad ja orjad
    Enamik elanikonnast,vabad kuid maksukohustuslikud
    Sõjavägi
    Palgaarmee ,maa jagati teemadeks,kus strateegidele kuulus võim
    Haldusjaotus

    Välispoliitika

  • Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne – katolikkirik, paavst , varsti riigi valitseja, ladina keel ida – õigeusklik, patriarh , kreeka keel
  • Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima? Too neli põhjust. säilitades Euroopale sideme antiigiga.
  • Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser? Justinianus .
  • Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks? eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine
  • Mida olulist keiser Justinianus veel tegi? ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Kuid ta võidud jäid siiski vaid ajutisteks
  • Miks toimus Nika ülestõus? Tsirkuseparteide teravnenud võitlus. Bütsantslaste lemmikajaviide oli hobuste võiduajamine ja sportmängud tsirkuseareenidel. Tsirkus oli poliitiline areen - rahvas võis keisrit näha ja nõudmisi esitada. Tsirkuseparteid - sinised, rohelised valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis - kirju. Sinised - kaupmehed ja ergasterionide omanikud . Lihtliikmed - linnaelanike keskmised ja alamad kihid . Sinised olid ortodoksid, rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust
  • Miks on meile oluline „Tsiviilõiguste kogum”? Sest tänu sellele on säilinud kõik rooma riigi aegsed seadused.
  • Millised vaenlased ja mis suunast ründasid/ ohustasid Bütsantsi? Pärsia impeerium , slaavlased , araablased , langobardid
  • Missugused muudatused toimusid Bütsantsi sõjaväekorralduses 7. sajandil? palgasõdurid
  • Mis toimus 1071. a. Mantzikerti lahingus? Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus.
  • Kuidas Bütsantsi valitseti? Keiser valitseb, õigeusklik kirik , senat, tsirkuseparteid, ametnikud, armee
  • Kes juhtis Bütsantsi kirikut? Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima.
  • Millal ja miks sai alguse kirikulõhe? Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri.
  • Kuidas on kirikulõhe mõjutanud Euroopa poliitilist ja kultuurilist arengut?
    Kirikulõhe on mõjutanud Euroopa kultuurilist ja poliitilist arengut sellega, et riigid jagunesid kahte leeri: katoliiklased ja õigeusklikud. Seega arenesid kakserinevat kultuuri ning see mõjutas ka riikide oma vahelisi suhteid.
  • Milline oli Konstantinoopoli patriarhi võim võrreldes Rooma paavstiga?
    Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut  patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud - kardinalid . Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks.
  • Kes oli ikonoklast, ja kes oli ikonoduul ? ikonoklast - pildirüüstaja ikonoklasmi ajal
  • Anna ülevaade 726-843. a. Bütsantsi kodusõjast. Riigis algas kodusõda, mis haaras V- Aasia , Süüria, Palestiina , Egiptuse, v aasia, 610. kukutati ja hukati Phokas. Trooni anastas feodaliseerunud provintside esindaja Herakleios (610-641), kes üritas riiki tugevdada. Maj. languse ja pol. kriisi tulemuseks olid territoriaalsed kaotused välisvaenlastele.
  • VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE #1 VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE #2 VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE #3 VARAKESKAEG-EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor qwerty777 Õppematerjali autor
    Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. Sissejuhatus keskaega.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid

    Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Ajalugu II kursuse kokkuvõte

    hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid:

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    keskaeg

    1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    Ajaloo konspekt (KESAEG)

    Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Keskaeg Euroopas

    Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu)

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants

    e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast. f. Ida-Rooma langus Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4. Frangi riigi kujunemine a. Gallia piirkonna ajaloolised etapid Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun