50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
180 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Milana Brattsik
Õppematerjali autor
Aktiivsena vananemine tähendab pikemat tööelu, paremaid töötingimusi, aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus osalemist ja iseseisvust igapäevaelus (www.sm.ee). Tervisliku toitumise ja mõõduka sportimise näol olemas tohutute vahendite valik oma tervisliku seisundi ja füüsilise vormi parandamiseks. Me kõik teame juba noorest east alates, et me kunagi vananemine ..Kuid vähe on neid, kes tegelikult end selleks ette valmistavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt .Minu uuritav vanur on üks vähestest. Inimese elukvaliteedi mõjutavad kolm valdkonna. Esimene neist füüsiline seisund ( endaga seotud asjaolud), psüühiline loomus ( hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, otsustusvõime, võime kohaneda muutustega elus jmt). 1.1 Füüsiline. Uuritav pensioni eas naisterahvas eluaeg teinud füüsilist tööd alates 19 aastaselt. Viimased kolm aastad harrastab sportliku eluviisi-käib tööl rattaga, jalutab koeraga
kindlustunnet võrreldes teistega Vanuripoliitika eesmärgiks 1. kõrge võimalik elukvaliteedi ja heaolu tagamine 2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku
eest hoolt kanda. Laste ellu toob see suured muudatused, sest vanema eest tuleb hakata nüüd ise hoolitsema. Ka hooldaja perekonnaliikmed on sageli mõjutatud ja tavapärane pereelu vajab hooldatava järgi muutmist. Dementse haige hooldada võtmine peab olema kogu pere otsus. Küsimus, kas hooldada kodus või hooldekodus, peaks olema kogu haiguse vältel päevakorral. Võib saabuda aeg, kus kodus elamine on haigele piinarikkam ja ohtlikum. Kui hooldaja on tööl, võib dementne vanur vigastada iseennast või seada ohtu ümbritsevad ja nende vara, tehes näiteks toas tuld. Samamoodi võib hooldaja ise aastate jooksul tunda mitmeid tugevaid ja negatiivseid tundeid: kurbust, viha, jõuetust, abitust, ükskõiksust, süütunnet jne. See on loomulik, kuna tegemist on omamoodi leinaga, kus leinatakse inimest, kelle olemust ja isiksust üha rohkem haigusele kaotatakse. Hea on, kui selliseid
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ALZHEIMERI TÕBI Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 Sissejuhatus e. mis on Alzheimeri tõbi: Alzheimeri haigus põhjustab aju närvirakkude järkjärgulise hävinemise, mille tulemusena aju muundub ja ei tööta enam normaalselt. Lõpuks Alzheimeri haigusega inimesed muutuvad aina vähem võimeliseks teha järeldusi väliskeskkonnast saadud informatsioonist ja ei suuda saata informatsiooni oma kehale. Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas gr
KORDAMINE EKSAMIKS TÄISKASVANU TERVISEKÄITUMINE (GERIAATRIA) 1. Milleks on vajalik/oluline eakate funktsionaalne hindamine? Tegevused. Eakate funktsionaalse võimekuse hindamine lähtub vajadusest pakkuda neile hooldus-, taastusravi- või tugiteenuseid. ● et patsient saaks võimalikult kaua elada sõltumatult (eneseabi, ennetavad tegevused) ● et saada ülevaade erinevatest tervise aspektidest: meditsiiniline/füsioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne ● et suurendada funktsionaalset võimekust ja tõsta aktiivselt elatud elu kestvust ● õdedel alus kavandada nii ennetavaid kui terapeutilisi sekkumisi Funktsionaalse võimekuse hindamisinstrumendid/testid: ● ADL - pesemine, riietumine, tualetitoimingud, asendivahetus/siirdumine, kontinentsus, toitumine ● IADL - telefoni kasutamine, poes käimine, toidu valmistamine, koristamine, pesu pesemine, transpord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid