100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertu45
Õppematerjali autor
Sisulised nõuded • Sisulised nõuded eristavad teaduslikku tööd muudest allikatest (IV kodutöö lahendamiseks oluline!) • I Selge eesmärk – Eesmärgi sõnastus peab olema selge ja piiritletud • II Aktuaalsus – Mis tulu saadakse läbiviidud uurimusest? Kas ja kellele see omab tähtsust? – kas uurimus panustab olemasoleva teadmise edasiarendamisele? – viitamine reaalsetele probleemidele ja teemadele – uurimuse orienteeritus kaasaegsete ja päevakorras olevate teemadele (uurimuse vajadus tõusetub autori pikaajalisest praktilisest kogemusest teatud valdkonnas ja vastavate probleemide lahendamisele) • IV Originaalsus – Võtta suund millegi sellise väljauurimisele, mida me varem ei teadnud – ei tähenda ainult uutel ja vähekäsitletutel teemadel kirjutamist, vaid ka uue nurga leidmine teatud varemuuritud küsimuse uurimisel (oma nišš),
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul
...............................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused.
sõltumatutele seaduspärasustele. taasloovad. Tundmaõppimise/uurimise objekt Objektiivne ühiskond oma seaduspärasustega. Konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused. Sotsiaalteaduslikku uurimuse eesmärk Saada võimalikult adekvaatne pilt objektiivsest Uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse reaalsusest objekti sisemiste seaduspärasuste välja ühiskondlikke nähtusi ja tähendusi, ning selgitamise kaudu. analüüsida inimeste tõlgendusi. Tõe mõistmine Kuna objektide olemus asetseb objektides, Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut FENOMENOLOOGIA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................
Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest · valimi moodustamise põhimõtteid on võimalik uuringu käigus korrigeerida, lähtudes esmase analüüsi tulemustest Valimi moodustamise põhimõtted on alati seotud uurimuse eesmärgiga ja sellega, millist üldistatavust taotletakse. Sagedasemad üldistamise viisid kvalitatiivse uurimuse puhul: · Teoreetiline / analüütiline üldistatavus tulemuste kasutamine süvitsi minevate teadmiste täiendamiseks väheuuritud nähtuste kohta ja/või teoreetiliste mudelite täiustamiseks · Tulemuste ülekantavus teadmiste loomine, mis on ,,ülekantavad" ehk kasutatavad teiste
protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile).
Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme või- küsimusi ehk vastata neile. Meetodid erinevad andmekogumise tehnikatest. Meetodid on andmete kogumine, nad on ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid