Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tööõigus (7)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tööõigus #1 Tööõigus #2 Tööõigus #3 Tööõigus #4 Tööõigus #5 Tööõigus #6 Tööõigus #7 Tööõigus #8 Tööõigus #9 Tööõigus #10 Tööõigus #11 Tööõigus #12 Tööõigus #13 Tööõigus #14 Tööõigus #15 Tööõigus #16 Tööõigus #17 Tööõigus #18 Tööõigus #19 Tööõigus #20 Tööõigus #21 Tööõigus #22 Tööõigus #23 Tööõigus #24 Tööõigus #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 355 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fantasy711 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe

Tööõigus
thumbnail
50
doc

Tööõigus

TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa

Tööõigus
thumbnail
108
docx

TÖÖÕIGUS

juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest:  ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657;  ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634;  ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669;  ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted:  ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5)  ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6);  ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);

Tööõigus
thumbnail
98
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Õigus
thumbnail
34
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses

Tööõigus
thumbnail
15
doc

Tööõigus

- tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu - üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline - töötajal on õigus puhkusele Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus. Võlaõigusseaduse alusel võib sõlmida järgmisi lepinguid: Käsundusleping ­ üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui on kokku lepitud. - suunatud käsundiandja kasu saamisele - alluvusvahekorda pole - riskide eest vastutab käsundisaaja

Tööõigus
thumbnail
27
docx

TÖÖÕIGUS

juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: töövõtuleping VÕS §-d 635-657; käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; maaklerileping VÕS §-d 658-669; agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);

Tööõigus
thumbnail
18
doc

Tööõigus

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. 9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna töötajaile, või ainult ühingusse kuuluvatele töötajatele? Kõigile 10. Kas töötajal on õigus saada töölepingu andmeid ka peale tööle asumist? Ja on 11. Kuidas on võimalik töölepingu muutmine, täiendamine? Töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel. 12. Kui kaua peab töölepinguid tööandja säilitama? 10.aastat pärast tööajaga töösuhte lõppu. 13. Mis on katseaeg ja kui pikk on katseaeg? Kas katseaja võib kehtestamata jätta? Kas katseaja lõpul on tööandja kohustatud teatama töötajale töölevõtust või vallandamisest? 14

Tööõigus



Lisainfo

Tööõiguse eksamiküsimustele vastused

Kommentaarid (7)

liisimerits profiilipilt
liisimerits: sisu väga mahukas ning asjakohane, kuid vaid väikemure: millal koostatud, et teada kehtivaid seadusi, mis koostamise hetkel on kasutusel
22:47 07-04-2016
groz profiilipilt
groz: NÕRK. Esmapilgul juttu palju, tegelikult vastus ei lähe küsimusega kokku jms.

17:32 03-01-2012
katkal profiilipilt
katkal: Natukene tegi asja lihtsamaks.
16:51 06-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun