Tööandja
peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta
töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale
füüsilist või vaimset ülekoormust.
Selleks
peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama
tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju.
Töötervishoiu
ja tööohutuse
nõuded
sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need ala
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Rakendusala (1) Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimis-demonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). (2) Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. (3) Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires. §2. Ehitustööde alustamisest etteteatamine
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Aastas leiab Euroopa Liidus aset keskmiselt 5
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul vii
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, b
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetod Referaat Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................4 I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine...............................5 1.Töötamiskohale esitatavad nõuded.........................................................5 1.1. Hooned ja Tööruumid...................................................................5 1.2. Uksed ja väravad..........................................................................5 1.3. Ventilatsioon..............................................................................5 1.4. Valgustus....................................................................
Kõik kommentaarid