Viidatud põhimõtet on tunnustanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohus on öelnud, et olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.5 3 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 4 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 5 Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-3-05; 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-9-05; 31. märtsi 2008
Oluline: see et sellise kohustus kõrval peab olema ka sisekorra eeskirjade hulgas peab olaema näidataud tööandja poolt, keda peetakse konkurendiks st töötaja peab täpselt teadma millest ei tohi rääkida ja kelle juurde ei tohi tööle minna. Veel tuleb täpselt kirja panna mida mõistyetakse äri saladuse all antud tööandja juures. Ärisaladuseks saavad olla sellised andmed ja info mille avalikuks tulek kahjustaks tööandja tema majandust, äri jne. Tööleping seadus pg 50 punkt 6 sätestab et äri ja tootsmis saladuse hoidmis kohustus sammuti konkurendi juures töötamine lasub ka pärast töölepingu lõpetamis kuid see kohustus jääb jõusse ainult sell juhul kui tööandja maksis selle eest eraldi tasu või andis muud hüvitist ja tööandja ja töötaja vahel oli sõlmitud teatud kokkulepe ja selles peab olema märgitud aeg mille jooksul ei tohi minna konkurendi juurde tööle. Töölepinhgus reguleeritakse ka poolte
Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine, ettevõtte üleminek, tööandja pankrotistumine) Töötajate konsulteerimine ja informeerimine Mall Gramberg Isikud Füüsiline isik Omab õigus ja teovõimet Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt:
töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. [RT I, 04.07.2017, 3- jõust. 01.01.2018] 2. peatükk TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009]
Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe VÕS § 1-207 TT Tööleping (TLS) Käsundusleping VÕS § 619-634 Võlaõiguslik õigussuhe vs töösuhe Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Töösuhe kui võlasuhe VÕS § 1 kohaselt võlaõiguseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse
Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? - Faktiliselt töötas käsunduslepingu alusel, sest K ei allunud kellelegi, pakkus oma teenust iseseisvalt, tal ei olnud kindlat tööaega ja kohta. 6. Töölepingu alusel töötanud juristi ja AS-i vahelised suhted vormistati ümber töövõtusuheteks eesmärgiga hoida kokku kulutusi tööjõule. Tööleping lõpetati ja sõlmiti töövõtuleping. Tegelikult jätkas jurist oma tööülesannete täitmist endistviisi ja töövõtuleping vastas töölepingu tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesa
isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Praktika on konkreetsete lepingupoolte omavaheline käitumine, mida mõlemad pooled Seega peavad lepingu sõlminud isikud selle teavad ja tunnustavad. omakäeliselt allkirjastama, nt peab tööleping olema sõlmitud kirjalikus Praktika ja tava mõistet kasutatakse lepingupoolte vormis. kohustuste sisu täpsustamisel. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 7 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 8 Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm Mõiste laieneb ka dokumentidele, TsÜS §79 kui seaduses on sätestatud
Kõik kommentaarid