Tööleping (2)

Sarnased õppematerjalid

61

doc

Tööõiguse seminarid

Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? - Faktiliselt töötas käsunduslepingu alusel, sest K ei allunud kellelegi, pakkus oma teenust iseseisvalt, tal ei olnud kindlat tööaega ja kohta. 6. Töölepingu alusel töötanud juristi ja AS-i vahelised suhted vormistati ümber töövõtusuheteks eesmärgiga hoida kokku kulutusi tööjõule. Tööleping lõpetati ja sõlmiti töövõtuleping. Tegelikult jätkas jurist oma tööülesannete täitmist endistviisi ja töövõtuleping vastas töölepingu tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse

Tööõigus

6

docx

Õigusõpetuse töölepingu näidis

TÖÖLEPING NR. 453 Tallinn 25.11.2013 a. Tööandja, AS Merano, registrikood, aadress Mustamäe tee 91, tegevdirektor hr. Madis Mets ja Töötaja, pr. Anne Aabits isikukood 47504154296, elukoht Võidu 13 Rakvere, sõlmisid töölepingu (edasipidi Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Mõisted 1.1. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks. 1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Töötaja asub tööle alates 02.12.2013 a. 2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (2) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 02.02.2014 a.

Õigusõpetus

87

pdf

TÖÖIGUSE SEMINARID

tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis

Tööõigus

384

pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

Viidatud põhimõtet on tunnustanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohus on öelnud, et olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.5 3 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 4 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 5 Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-3-05; 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-9-05; 31. märtsi 2008

Õigus

66

pdf

Tööiguse konspekt

Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, nende

Tsiviilõigus

52

docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Selliselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele ei laiene TLS vaid kohaldatakse VÕS-i.  Kui tekivad tööalased suhted (alluvussuhted) töötegija ja tööandja vahel, siis üldjuhul sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu (TLS § 1). Töösuhete puhul on töötegijal suurem sotsiaalne kaitse ja neid suhteid reguleerib töölepingu seadus (TLS).  töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

72

docx

Tööõigus

Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine 1  tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal Töösuhe Tuupiline: uks töökoht, tähtajatu tööleping, täistööaeg Mittetuupiline: tähtajaline tööleping osaline tööaeg renditöö kaugtöö töö väljakutsel jm Turvalise paindlikkuse idee EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse (ingl. k. flexicurity ) põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel Turvaline paindlikkus ­ integreeritud strateegia turvalisuse ja paindlikkuse samaaegseks suurendamiseks tööturul

Tööõigus

118

doc

Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. §4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (siin peab olema piisav selgus, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe ja sõlmimise hetk on pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine) (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. (Siin on vaja mõlemal poolel leping allkirjastada ja kindlasti  4 määrata aeg, millal leping jõustub ja sellest ei saa enam vabaneda). Siin võib ka elektrooniliselt allkirjastada mõlemad pooled, siis ei pruugi ka tööandjad kohtuda.

Logistika

Kommentaarid (2)