Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
TÖÖ-JA PUHKEAEG, PUHKUSED Ül 1. Tööandja käitumine on seaduspärane. Puhkust antakse ajakava alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja mis tehakse töötajatele teatavaks I kvartali jooksul. (§ 68) Ajakava peab olema täpne, märkides ära iga töötaja puhkuse alguse ja lõpu kuupäeva. Ajakava koostamisel lähtub firma töökorraldusest ja võimalus korral arvestab töötaja soove. Kui ajakava ei ole õigeaegselt töötajale teatavaks tehtud, on tal õigus esitada avaldus 14 päeva ette ja kasutada puhkust. Töötajal on õigus minna tasustamata puhkusele. TASUSTAMATA PUHKUS seda antakse üldjuhul poolte kokkuleppel Õigus on puhkust saada · alla 14 - aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva · kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva · isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele §69. Paragrahv 1, 2,4 ja 7 Ül 2. Puhkuserahad peavad üle tulema töötajale 28. mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV m�
2 tähtajaline mida võib teha max 5 aastaks peale töölepingu lõppemist võib tööandja töötajal keelata konkurendi juurde tööle minemast 1. vormistatud kirjalikult 2 kehtivus 1 aasta 3 maksab mõistliku tasu saladused peavad olema töölepingus lahti kirjeldatud töölähetus: kuni 30 järjestikkust kalendripäeva töötaja peab minema inimese nõusolekul- alaealised rasedad ja alla 3 aastase lapsega vanemad tööandja maksab majutus ja sõidukulud töö ja puhkeaeg 40 h 8 h 16-17 35 h 7h 15 a 30 h 6h 13-14 20h 6h 7-12a 15h 3h graafikujärgsel tööl vahetuse pikkus kuni 12 h (erandkorras 24) ületunnid täiendav tööülessanne valveaeg töötaja peab olema kodus väljakutseks makstakse 10 % palgast öötöö õhtul 10 hommikul 6 ni kahe tööpäeva vaheline puhkepäev igal töötajal peab olema nädalas 48 järjestikkust tundi vaba aega ja kahe tööpäeva vaheline puhke aeg vähemalt 12 h 01.01 24.02 23-24.06 24.-26.12
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi
Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2.LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või töötamise eest eritingimustes tavalisel tööajal või väljaspool tööaega, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 4 Palgaseaduse kohaselt peab tööandja maksma lisatasu alljärgnevatel juhtudel: ületunnitöö tegemise eest, õhtu-ja öötöö eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud. 3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee,
12 Summeeritud Ülesanne. Leida, kas on üle-/ala-/öötunde, puhkeaja rikkumist ning arvutada selle kuu töötasu. Tunnipalk on töölepingus 3 eurot. Viidata kõik vigased/kahtlasena tunduvad kohad ja mida peaks tegema, et oleks õige. Abimaterjal IVA raamaturiiulis harjutustunni kaustas. Tööaja tabel, august 2012 1kuune periood, SUMMAARNE Tööaja arvestus, kokku lepitud täistööaeg (ehk nn normtunnid kuus). NB! Tööpäeva sisene puhkeaeg on võimaldatud tööajal => töötundide arv=tööpäeva pikkus.
............................................................................................ 98 § 48. Valveaeg........................................................................................................... 99 § 49. Alaealise tööle rakendamise piirang............................................................... 100 § 50. Öötöö piirang.................................................................................................. 100 § 51. Igapäevane puhkeaeg.................................................................................... 103 § 52. Iganädalane puhkeaeg................................................................................... 105 § 53. Tööaja lühendamine....................................................................................... 106 § 54. Õigus puhkusele............................................................................................. 106 § 55. Põhipuhkus................
tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga töö on kestev ja pidev töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat tasu maksmine tagatakse boonusena tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud töötaja jaoks puudub rahaline risk 5 Lepingute eristamise lähtekohad Töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11) Teoorias väljatöötatud abistavad kusimused lepingu olemuse hindamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
· töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt 3 2.2. Lepingute eristamiskriteeriumid
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-,
peavad olema mõjuvad põhjused. 3) saladuse hoidmise kohustus. TA ise määrab, millise teabe kohta kehtib äri-ja tootmissaladus, seda peab T-le õigeaegselt, kirjalikult ja üheselt mõistetavalt teatama. (millises ulatuses ja millise teabe osas). Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. See kohustus võib olla nii töösuhte ajal kui ka pärast töösuhte lõppemist. Saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole vajalik TA-l lisatasu maksta. Võidakse poolte vahel kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmine. Olulise rikkumise korral on võimalik ka töölepingu erakorraline ülesütlemine. 4) konkurentsipiirangu kokkulepe. Selline piirang tuleb kokku leppida ja see on õigustatud vaid juhul kui see on TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks 7
talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile. Lepingu järgi pidi IT-spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Töölepingu vormistamata jätmine või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Töölepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. 1) isikut tõendav dokument; 2) tööraamat;
kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust käesoleva seaduse §- des 2325 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Vastutab töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta
-töötaja peab töötama isiklikult -tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga -töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need vajavad sageli täiendamist, et neid norme oleks võimalik kohaldada, arvestades Euroopa
tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi. 16. Puhkeaeg (tööpäevasisene, tööpäevade vaheline, iganädalane, riigipühad, puhkused) Tööpäevasisene puhkus. Tööandjal on kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks ehk tööpäevasisene vaheaeg. Alaealisele tuleb vaheaeg anda aga juhul, kui tema tööpäev kestab üle 4,5 tunni. Kaheksa tundi
hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
2. jagu Tööandja kohustused § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07.1201 otsus nr 3-2-1-138-01
TÖÖANDJAL ON ÕIGUS: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda. KOHUSTUSED: 1.Osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 2.Järgima tööandja kehtestatud töö-ja puhkeaja korraldust. 3.Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. 4.Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras. 5.Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. 6.Kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 9 andma töötaja tagama kokkulepitud nõudmisel andmeid töö- ja puhkeaja ning temale arvutatud ja pidama tööaja makstud või arvestust maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
8)ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; 9)kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;10)töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle;11)töötajale isikukaitsevahendite andmine oma kulul. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; Töötaja on kohustatud:1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale
märgitud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Tööandja võib trahvi määrata ka töötajale, kes eirab nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande
Hoiatada ei ole vaja kui on oluline rikkumine. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest. Tööle ennistatakse T juhul kui TA on nõus, kui ei ole nõus, siis seda tuleb väljendada. Kui TA ei ole nõus ennistamisega, saab hüvituse 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lõpparve mõistet enam ei ole. § 84 TL lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. 5. Töö-ja puhkeaeg Tööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. LÜHENDATUD tööaeg - väiksem tööajanorm (ainult alaealistel, haridustöötajatel) OSALINE tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus SUMMEERITUD TÖÖAEG kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Lubatud summeerimisperiood kuni 4 kuud. ÖÖTÖÖ kella 22.00-6.00 ni On keelatud rakendada alaealist. Rasedat üksnes nõusolekul
6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; • 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007] (1) Töötaja on kohustatud: • 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; • 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja
Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Töötajal on kohustus täita tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandjal on kohustus tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ja pidada tööaja arvestust. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige: 1) tööaja algust; 2) tööaja lõppu ja 3) tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööaja korraldusele kehtestab reeglid tööandja, millest teavitatakse töötajat töölepingu sõlmimisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt arvatakse töötaja tööaja hulka: 1) vaheajad, mis antakse suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või
Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. TLS § 23 14. Tööandja kohustused Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; TLS § 28 15. Töötasu suurus ja väljamaksmise kord Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et
töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Tööandjal on õigus: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenäh-tust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
Katseajal hindab tööandja töötajat ja vastupidi 11. Töö- ja puhkeaeg; Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7- päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg); Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta); Tagada igapäevane puhkeaeg; Tagada iganädalane puhkeaeg;Järgida alaealiste tööaja piiranguid. Igapäevane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24- tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; Seega: maksimaalne tööaeg 13 tundi. Iganädalane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui
00 22.00 Öisel ajal töötamine ehk öötöö tööaeg on 22.00 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. 16. Puhkeajad, liigid, lühike ülevaade. Puhkeaeg tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga, mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda. Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg. See aeg peab pikk olema täiskasvanutel vähemalt 11 tundi, alaealistel max 18 tundi.