Täisealiste suhted vanematega (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ........................

Informaatika

5

doc

Perekonna väärtused referaat

Levinud on ka nn redutseeritud peremudel, mille puhul tegelik laste arv jääb mitmetel põhjustel (majanduslikud raskused, eluasemeprobleemid, paarisuhete ebakindlus, isiklike karjääripüüdluste eelistamine laste saamisele jne) soovitavast väiksemaks. 2005 aastal tehtud küsitlus näitas, et 71 protsenti inimesi ei poolda laste kasvamist samasooliste inimeste peres. Pooldajaid on kõigest 23 protsenti. Lapsed ei õppivat samasooliste vanematega peredes õigeid pereväärtusi. Kui pereväärtusi üldse leidub, siis on nendeks armastus, sallivus, heatahtlikkus, hoolivus, lugupidamine ja lojaalsus. Kuid kes oskab öelda, milline neist on eriline geiväärtus ja milline heteroväärtus? Kas see koht ja keskkond, kuhu me sünnime, on pere või hoopis suhted ja inimesed, keda kohtame, armastame ning valime oma lähedasteks? Pere ei tähenda ainult meest, naist ja üht-kaht last. See on grupp inimesi, kes üksteist armastavad ja hoiavad.

Perekonnaõpetus

26

docx

NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED

ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke ­ 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Minu küsitluse tulemused näitavad, et tarbitakse ka mitu korda kuus, kuid enamasti ikka 1 korda kuus. Kellega tavaliselt alkoholi tarbite? Oli vastatud, et kõige rohkem tarbitakse alkoholi sõpradega (52 noort). Ühtlaselt väikene tulemus tulid ülejäänud vastusevariantide poolt ehk alkoholi tarbimine vanematega, üksi, sugulastega ja tuttavatega (vt Tabel 2). 11 Kas tarbite lahjat või kanget alkoholi? Küsitluste tulemuste põhjal tarbivad noored kõige rohkem mõlemat ehk kanget ja lahjat alkoholi, aga sellele järgneb lahja alkoholi tarbimine(vt joonis 3).Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi... s.a.) joovad enamik koolinoori end purju

Ühiskond

11

docx

Lapsevanemate õigused ja kohustused

Vara ja raha võib saada kas pärimise või kinkimise teel. Vanemad ei ole aga lapse vara ja raha omanikud. Neil tuleb lapse vara ja raha valitsemisel lähtuda tema huvidest. 2. Lapsega suhtlemise õigus Lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, ka siis, kui vanemad elavad eraldi. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab tema kasvatamist. Kohustus võimaldada lapsel suhelda vanematega ja mitte kahjustada tema ning vanemate vahelisi suhteid kehtib ka siis, kui last ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Lapsel on õigus suhelda oma vanematega ka juhul, kui elab asenduskodus või viibib muus lasteasutuses. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine on talle muul põhjusel ebameeldiv. Kui laps suhelda ei soovi, ei ole vanemal õigust seda nõuda.

Inimõigused

13

doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu

Ühiskond

11

doc

Lastekodu

poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1.5 Suhetele orienteeritud koolkond Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus. Selline vanemlikkus ei ole vahetatav, vaid see on lapses püsiv ja mõjutab lapse sisemist kohanemist. Näiteks ei korva asendusvanemad või lastekodu personal kunagi bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

13

docx

ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED

põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga

Sotsioloogia

2

doc

Noor olla pole sugugi kerge

tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi ­ riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Vanemate kasvatusest oleneb suhteliselt kõik. Kui neile ei saa oma muresi rääkida koguneb see enda sisse ja avaldub viha ja ülbusega teiste vastu

Terviseõpetus

Kommentaarid (0)