Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuul, frondid, tsüklonid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal tekivad briisid Millal on valitsev merebriisöösel või päeval?

Lõik failist

Tuul-frondid-tsüklonid #1 Tuul-frondid-tsüklonid #2 Tuul-frondid-tsüklonid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johana koppel Õppematerjali autor
Kokkuvõte atmosfääri kihtidest, jõududest, mis põhjustavad tuule, rõhkkondadest, aluspinna kiirgusest ja albeedost, õhumassidest, frontidest, tsüklonitest jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid ­ peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID ­ õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel

Geograafia
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. 21) Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: · Arktiline õhk (AÕM) - külm ka kuiv (Põhja-Jäämere jääväljade kohal).

Geograafia
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga ala suunas. Oluliseks suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. See jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 m kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuul väheneb ja tuule suund muutub. Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu: Coriolisi seadus, hõõrdejõud, mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine (kõrg

Geograafia
thumbnail
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON ­ kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum ­ suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest

Geograafia
thumbnail
11
pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb. + Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid (mida nim. "kasvuhoonegaasideks") suurendavad tegurid: looduslikud > kõrbetolm, metsatulekahjud inimtegevuslikud > soojuselektrijaamad, naftatööstus, autotransport tagajärjed: kliima soojenemine ja liustike sulamine 29. Mis asi on TUUL? tuul on horisontaalne õhu liikumine. 30. Mis asi on BRIIS? rannikutuul >päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond. 31. Mis paneb õhu liikuma? 1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle järgi, kus isobaarid (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale.

Ühiskonnageograafia
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

poolt. Troopiline mereline õhk ­ soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk ­ kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk ­ iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.

Geograafia
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

Peale freoonide õhkupaiskamise vähendamist on vähenenud ka osooniaugud. Kasvuhooneefekt Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. 5.3. Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste

Geograafia
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suunas. Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril. Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4. Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun