Tutt-tihane referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Tutt tihane

Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi

Bioloogia

11

ppt

Linnud, powerpoint

Haub emaslind, tavaliselt 11 ­ 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 ­ 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. · Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat. · Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)