Trompet (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Puhkpillid

Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. METSASARV Metsasarv on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma teine pill. Metsasarv on kõige suurema ulatusega vaskpuhkpill - temaga saab puhuda päris madalaid ja ka üsna kõrgeid toone. Nii kõrgeid toone nagu trompetiga või nii madalaid toone nagu tuubaga aga metsasarvega tekitada ei saa. Metsasarvel on pehme ja mahlakas, justkui kaugelt kostev kõla. Metsasarvemängija hoiab mängides paremat kätt kõlalehtris.

Muusika

19

doc

Muusikariistad

aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)