© Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis
paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale? Kuidas ravis isa Ukut? Kuidas läksid isa ja lapsed koju? Miks olid lapsed ja isa kurvad?
Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks.
külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas vaikselt pani koorma kolinaga maha. Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud. Kaval Ants tuleb külla ja on imestunud sellest koormast mida Jürka suutis kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha, kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul
vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga. Kiisu-Ants on virk ja kiire, krapsas kinni väikse hiire. Hällilaul Õues õie-õilmeid sajab, õilmeid sajab sahinal. Peedukene pilli ajab, pilli ajab pahinal. Järve kaldal jänes mängis, jänes mängis heki all. Peedukene pehmes sängis, pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti,
olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud.
Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud.
Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud.
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
XIV Pearu oli kraavile tammi ette ehitanud ning nüüd oli Andrese karjamaa vee all. Ta käis naabriga rääkimas, kuid see vastas üleolevalt, et kraav on tema maa peal ja ta ise otsustab, mis ta sellega teeb. Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi
täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need väljendavad lapsest lähtuva kasvatusideestiku kandjate arusaamu (Lastekirjanduse
1936. aastal aitas Schulz oma sõbrataril Kafka romaani „Protsess“ poola keelde tõlkida. Saul Bellow (1915 – 2005) , Philip Roth (sündinud 1933) – suhteliselt ameerika ühiskonna põhisuundadesse assimileerunud juudi päritolu kirjanikud. Philip Roth on väljendanud vastumeelsust, et teda juudi kirjanikuks nimetataks, kuid see näib siiski õigustatud, sest vaevalt on tal raamatut, milles juutlusest kuidagi juttu ei oleks. Bellow oli selles suhtes isegi anglosaksilikum, tema kultuurantropoloogi haridus võimaldas tal kultuurrelativistlikult mitmeid grupikuuluvusi ühevõrra distantseeritud teadlase positsioonilt vaadelda. Stiili mõttes kannatavad mõlemad mõningase liigsõnalisuse all. Mõlemad on seksuaalküsimustes küünikud ja Roth, väga terase inimtundmise vaistuga, väga vaimukas naistearmastaja (muide, tema esimese romaani peategelane
- Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas
esimees Nõule, kes pidi öise Riia rongiga Tallinnast tulema. Ta kihutas, gaas põhjas ja täiest kõrist "Marinat" lauldes, järsakust alla, tegi mitu saltotki. Einari arust oleks teda kadestanud tema endine võimlemisõpetajagi, kes pidas end Eesti parimaks akrobaadiks. Kukkumise tulemusena läks ta pealuu lõhki. Surmapõhjus: autoõnnetus 20 4.54. Amalie Maalmeister Sünnikoht: Harala Amet: lüpsja Olemus: unistaja, kes lootis, et tema prints tuleb, aga ta ei tulnud; arvas, et õnn peab ise koju kätte tulema; üksik hing; Lugu: Eluaeg töötas ta taludes ja sovhoosis lüpsjana ning ootas seal oma unelmate printsi, kes aga ei kavatsenudki tulla. Temast jäid maha kaanest kaaneni täis hoiuraamat ja murtudsüdame põõsas. Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett, kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi
Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis.
võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja
Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene ´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda
kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr. Soome ballaadide maailm ei ole romantiline, rüütellik ega loodusmütoloogiline, vaid argipäevaselt agraarne ja talupoeglik. Kõige silmapaistvam soome ballaadide temaatiline liin on sugupooltevaheline agressioon, ebaõnnestuv, vägivallaga lõppev erootiline kontakt. Mina jätaks meelde "Elina surma", kus aadlimees tapab oma abikaasa ja väikese poja, uskudes valesid abikaasa truudusetusest. Sugupooltevahelisesse pingesse põimitakse tihti ka etniliste rühmade ja ühiskonnaklasside antagonismi. Naiste vastupanurunod: viitavad kultuuride üleminekuperioodile : laulude tegijad on küll teadlikud kristlik- patriarhaalsest naiskäsitusest, kuid nad ei alistu veel sellele. Kõige tuntum keskaegne soome ballaad "Annikainen" käsitleb võrgutaja ja võrgutamise
Süsteemi aluseks võttis ta esemete valmistusmaterjali: kivi-, pronks- ja raudesemed. Ta taipas, et selline võis olla ka ajaloo areng. 1819 tegi ta selle süsteemi järgi näituse. Jagas selle kohta ka selgitusi ning ka teised hakkasid nii arvama. Thomsen läks ajalukku muinasaja kolmeks perioodiks jagamisega kolme perioodi süsteem. 1836 avaldas ta oma süsteemi raamatus ,,Põhjamaiste muististe juht". Kellele Thomsen ei meeldinud, väitsid, et juba Roomas oli sellest juttu. Hesiodas ,,Tööd ja päevad" jaotati aeg nii: · Kuldne ajastu (inimesed ja jumalad) · Hõbedane ajastu (Zeus lõi sõjamehed) · Pronksajastu · Raudne ajastu Kogu aeg muutus elu raskemaks ja keerulisemaks, idealiseeriti kõige vanemat aega. Lukreetsius taipas ajaloolist arengut. Poeem asjade loomusest. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli samuti taanlane. Ta oli Thomseni õpilane. Tema arvas, et tuleb vaadata Taanist kaugemale. Isa oli tal pankur, oli palju raha
teda sõprusega veenda seletades, et tuleb teha üksteisele vastuteeneid ja olla aus, lubas ka hiljem, u nädala pärast, rubla tagasi anda, tegidki tehingu - poisid läksid Mauruse kabinetti temaga leppima, andis kummalegi poisile 30 kopikat, et nad läheksid välja sööma ja teed jooma koos, andis raha Indreku kätte sest ta pikem - kui poisid väljusid seletas Tigapuu Indrekule, et vana tahab neid tülli ajada, Maurus käskis küll raha võrdselt jagada, kuid Tigapuu hakkab ajama, et kuna tema on koolmeister ja Indrek on koolipoiss, siis tegelikult on Tigapuul õigus raha rohkem saada - Tigapuule andis Maurus veel lisaks 40 kopikat, kuid ikka nõudis ta ühisrahast 2/3, Indrek küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja
kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?" ,,Oleks palunud küll, kui võimalik," vastas Indrek ja tundis äkki nälga. ,,See väike," ütles punahabe tüdrukule, kes jällegi Indrekule otsa vaadates naeratas ja ta ühes kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda.
Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84). Peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja ning sepp vannutab mõõga. Kotka tiiva all olnud mehike kasvab suureks ja raiub tamme(92). Seitsmes lugu (Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju
tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood unustanud on
kättesaamatuks. Mets on oluline sümbol Liivi teostes. Eduard Vilde (1865-1933) Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas
arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,, ,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused
olla elu lõpuni. Viimastel perioodidel julgeb ta ka sagedamini Tartus käia ja tegelikult sellest ajast on pärit mitmed tuntud Undi lavastused. Tähtlavastused juhtuvad olema pigem Vanemuises kui Draamateatris, kus ta tegelikult lavastaja on. VI loeng Mati Unt jätkub... Uni lapselõpvekodu ja Lutsu lapsepõlvekodu on võrdlemisi lähestikku. Undi loomingus on Tartu osa ka oluline, tema kohalolu Eesti proosas on muljetavaldav ja mitmetähenduslik. 1963 Hüvasti, kollane kass – kooliromaan, ka armastusromaan. Mingi aeg oli ta ka kohustulik kirjandus kooliprogrammides. Unt distantseerus sellest raamatust hiljem ning ütles, et seda raamatut ei tohiks sundida koolis lugema, sest see sisaldab endas kuuekümnendanalikke valesid ning kirjutas uue romaani „Tere, kollane kass!“. See on mingis mõttes oluline, sest ta annab ühe esimestest tõsistest märkidest, et võib-olla hakkab ka midagi
Nende jutustustes kritiseeritakse eilseid peremehi, kes lootsid jätkuvalt, et saavad kaotatu tagasi (Dz Mamedkulizade ,,Vahest pöörduvad tagasi"), ülistatakse uue võitu vana üle (Seid Huseini jutustused ,,Tee ja tulevik", ,,Mehriban", ,,Kurb mälestus", ,,Kahe elu vahel"), naiste ja meest võrdõiguslikkust. Proosa hakkab kiiremini arenema 1930. alguses. 1933 ilmus esimene osa Mamed Seid Ordubadi (1872-1950) neljaosalisest romaanist ,,Udune Tebriz" (1933-1948; esimeses osas on juttu revolutsioonilise liikumise tekkest Iraani Aserbaidzaanis, liikumise juhist Sattar khaanist. Õnnestunud stseenid Tebrizi vaestest)5. 1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) .
ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
" (1988, trükiarv 115 000) Ühe linnakooli eesti keele õpetaja Tehvan satub juhuse tahtel klassijuhatajaks 10. klassile, kus õpib tema tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt saladuses. Mõistagi läheb asi sellest esiotsa ainult hullemaks, kõne all on Kaagvere eriinternaatkooli saatmine. Juttu on teistestki probleemsetest lastest ja kodudest. Lõpuks saab Birgit siiski oma pärisisa tagasi. Küsimus ema südamest aga jääb. 14. "Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
