TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maits...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretad...
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse vähe...
Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõust...
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada...
Koostas: Käty Kivirand Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Vaike Vetka Piprad jagatakse: Must pipar Roheline pipar Valge pipar Rosé pipar Piprad 2 Must pipar (Maitseainete kuningas) Levinum vürts Eestis. Must pipar on seda parem, mida kõveramad, tumedamad ja raskemad on pipraterad. Parimaks sordiks peetakse malabari pipart. Sageli öeldakse, et must pipar on kõige universaalsem vürts, tegelikult on ta lihtsalt kõige levinum ja tuntum vürts. Piprad 3 Kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibi mere saartel, Lõuna-Ameerikas. Maitsestatakse nii külmi kui ka sooje liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Harva maitsestatakse - magusaid suupisteid (piparkooke jms). On pipardest vürtsikaim, tugeva aroomi ja täidlase maitsega. Saadaval kuivatatud teradena, ...
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
Šokolaad Tervislik šokolaad Šokolaad on paljude inimeste jaoks vastupandamatu kiusatus, kuid šokolaadi kuulumine maiustuste hulka teeb sellest justkui mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitst...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM PÄHKLID Referaat Juhendaja: Milvi. Kasemäe Tallinn 2010 SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel.Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- rühma vitamiine ja E-vitamiini.Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. KREEKA PÄHKEL Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et ...
APELSIN LILLKAPSAS REFERAAT SISUKORD APELSIN....................................................................................................................................2 Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2 Kirjeldus......................................................................................................................................2 Tervislikkus.................................................................................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat...........................................................................................................................
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid...
Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3.Rannakarpide valmistamine.......................................................................................................... 5 1.4.Rannakarpide serveerimine........................................................................................................... 5 2.KUNINGKRABI ...................................................................................................................
Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti s...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT ITAALIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis............................................................................10 KOKKUVÕTE..............................................
Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeõli biokeemiline koostis 1. 1. Sulamistemperatuurid 1. 2. Lipiidide ülesanded 2. Taimeõlide töötlemine Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Rasvad ja rasvõlid e. lipiidid on taimede ainevahetuse produktid, mis tekivad ka süsivesikutest (suhkrud, tärklis), lisaks taimsetele lipiididele eristatakse ka loomseid rasvu. Antud teema raames kirjeldatakse taimsete rasvade omastamist ja nende erinevusi lähtudes nende biokeemilisest koostisest. Referaadis leiab kasutatud kirjanduse põhjal kinnitust tõik, et mõlemat tüüpi rasvhapped on organismile vajalikud, samuti on soovitud käsitleda taimsete rasvade olulisust meie toidulaual e siis toiduõli kui toiduaine tähtsus inimese organismile. Lisaks erinevate taimsete rasvade liikidele, mis on otseselt seotud lähtetaime koostisest, töödeldakse neid kahel erineval meetodil - leotamise või külmpressimise...
Parmesan e. Parma juust Päritolu Itaalia köögi kõige tuntum esindaja Originaalnimega parmigiano-reggiano Päritolu ulatub kuni 11.sajandisse Iseloomustus Valmistakse Itaalias Keskmiselt 37% rasvasisaldusega Kuiv,väga kõva Teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust Valmistamiseks kulub u 2 aastat Ühe kilo juustu valmistamiseks kasutatakse 16- 20 liitrit erinõuetele piima Väärtused Sisaldab väga palju väärtuslike aineid,nagu näiteks:vitamiine,proteiine,aminohappeid jne.. Juust seedib väga kiirest Juust sobib nii vanematele inimestele kui ka lastele ning ka haigetele. Eripärad Maitse on väga intensiivne, juust aga ise väga kõva Juustu riivides muutub see mannataoliseks Kuumtöötlemisel juust peaaegu ei sula Juust kasutatakse pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
Eliis Valtna TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorgani...
Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Ter...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salotts...
TOIDUAINETE KONSERVEERIMINE Konserveerimine- eriliste abinõudega toiduaine kaitsmine. Konserviks tegemine- teatud ajaks seisma panemine. Jahutamine- toiduainete jahutamine külmumistemperatuurini ;erinevatel toiduainetel erinev, +2°C kuni +4°C. Külmutamine- toiduainete jahutamine alla külmumistemperatuuri, -18°C kuni -45°C. Näited: Liha -0,6°C kuni -1,2°C; piim -0,5°C ; kala -0,6°C kuni -2,0°C. Külmutamisel ei ole vaja lisada konservante, sest madalal temperatuuril mikroobide elutegevus peatub.Mida kiiremini ja madalamalt toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad toiteväärtus ja maitseomadused. Ei tohi külmutada majoneesi jt valke sisaldavaid toiduaineid ( munavalge muutub vedelaks). Külmutatakse puu- ja köögivilju, seeni, liha, kala, valmistoitu. Konserveerimine kõrgetel temperatuuridel. Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C häv...
KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb ko...
PASTA Üldnimetus Esimesed jäljed Hiinast, Indiast, levinuim Itaalias. Euroopasse tõi pasta Marco Polo. Liike üle 400. Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata · Töötlemise järgi- kuivpasta, toorpasta · Toodete kuju järgi Pikk pasta- kõrretaolised Väike pasta- toruke, merekarbid, spiraalid, rõngad, rattad, nuudlid jne. Täidetud pasta- raviolid ( 4-kandiline täidetud pasta) Tortellini (täidetud padjake) Kihiline pas...
docstxt/135152632723.txt
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimen...
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida ...
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise ...
Rumm Rummist rääkimine viib alateadlikult mõtted kohe Kariibi mere ja saarte troopilisele sulnidusele, puhkusele rannal ja magusatele segujookidele. Meenuvad muidugi ka jutud piraatidest, sõjast, kolonialismist ja orjakaubandusest. Suurem osa maailmas toodetavast rummist ongi pärit Kariibi mere ümbrusest ning Demerara jõe äärest Guyanast Lõuna-Ameerikas. Kuid kuulsamad rummitootjad lisaks Ladina-Ameerika maadele on veel Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mauritius, Filipiinid, aga ka Austria. Rummimajake Mauritiusel Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mis on valmistatud suhkruroost saadud mahla fermenteerimisel ja destilleerimisel. Kasutatakse ka suhkruvalmistamise jääkidest saadud melassi. Valkjat või värvusetut destillaati hoitakse seejärel tammest või mõnest muust puust tehtud vaatides. ...
KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kalades...
Ürdid Tutvustus o Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. o Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. o Ürdid sisaldavad rohkesti vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiide ning mitmeid park- ja mõruaineid. Seetõttu tõstavad ürdid organismi toonust, soodustavad seedimist ja vedeliku eritumist, kiirendavad ainevahetust ning mõjuvad soodsalt närvisüsteemile. o Maitsetaimi ja muid maitseandjaid võiks tavapärase kuivatamise asemel säilitada õlis või äädikas. Ajalugu o Ajaloo hämarusse jäänud aegadel pruugiti ürte haiguste ravimiseks, halbade lõhnade eemaldamiseks ning surnukehade balsameerimiseks. Hiljem õpiti ürtidega roogi ja jooke maitsestama ning ka nende säilivust parandama. o Ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud armastust äratada kui ka vihavaenlasele kahju tekitada. Poes rukola,...
Tallinna Tööstushariduskeskus. Kohvi sortiment Referaat Laura Oiluk 306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle o...
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järg...
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Märt Aulik Õppegrupp: Kp21 SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
Tähtvili e. Karamboola Mina ostsin poest tähtvilja, see näeb isuäratav välja, lõhna sellel ei ole , aga maitselt meenutab mingit lilleõit. See ei ole hea ja ka hapukas ka mitte. See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Aga sa ei pea ootama et vili valmiks. Valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmisvili. Tähtpuuvilja C-vitamiin aitab külmetuse vastu. Kasutada...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta....................................................................................................4 Esmaspäeva hommikusöök..................
Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega. Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas. Söögikõlbulikud on ka arbuusi seemned, mida võib röstida...
Kuumtöötlemise võtted restoranis Katre Kukk iseseisevtöö K- 08c 1. Grillimine Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika sellistel hetkedel tundub elu täiuslik! Grillimise algtõed on meil kõigil teada, kuid on olemas palju nippe, kuidas muuta liha, kala jms grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja oskuse. Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega väikesetükiline liha. Enim grillitav tükiliha on sea kaelakarbonaad (ühtlaselt läbikasvanud mahlane liha), mis on parim nii saslõkiks kui grilllihaks. Grillimiseks sobivad väga hästi...
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. ...
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toidu...
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Käty Kivirand Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Vaike Vetka SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT Sp etsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Ka llimad. Tu ntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 00g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KOOSTIS Piim Piimhappebak ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. J...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 TUNNUSMÄRKI Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. ,,TUNNUSTATUD EESTI MAITSE".................................................................3 2. ,,ÖKO MÄRK".............................................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Teed Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TEE................................................................................................3 2. MUST TEE.......................................................................................4 3. ROHELINE TEE................................................................................5 4. PUNANE TEE....................................................................................6 5. VALGE TEE.....................................................................................7 6. KOLLANE TEE.................................................................................8 7. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................9 Tee Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vas...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POME...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5 Sinihallitusjuust Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris. Sinihallitusjuustud on Rokfoor, Stilton, aga ka Dorblu, Blue Castello, Bella Mont...
Tartu Kutsehariduskeskus TT10 Marcus Arak Mitteloomne tooraine Tartu 2010 Päritolumaa Kurk pärineb Indiast. Päritolumaa kliimat arvestades on selge, miks see taim armastab ühtviisi nii niiskust kui ka soojust. Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes alg...
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed.....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Taimeteed Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe 1 TALLINN 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Tähtvilja (pikkus 6-12 cm) ristlõige on viieharulise tähe kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga kar...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Probiootilised piimatooted Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Mis on ning mida sisaldavad?.............................................................................................................4 Lactobacillus acidophilus...............................................................................................................4 Bifidobacterium spp........................................................................................................................4 Probiootilised piimatooted.....................................................................................................
Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa ...
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turusta...
Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi · Vee ja kohvi suhe peab olema õige (Ühe...
Viin Koostis · Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Kangus · Keskmine ülemaailmne viina kangus on 38 vol. · Poola, Vene ja Leedu viinad on 40-80 vol. · Euroopa Liidus on kehtestatud viina miinimumkangus 37,5 vol. · USA-s peab olema viin vähemalt 40 vol kange. ...
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagami...
T11K TALLINNA TEENINDUSKOOL T11K PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe 2010 1 T11K SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 MIS ON PROBIOOTIKUMID?................................................................................................. 3 KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?.......................................................................................... 3 LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)..................................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-toitlustusosakond Koka eriala Pakendi analüüs Iseseisev töö Ristel Raat K110 Tartu 2011 Makaronid sarveke Pakendi välimus · Materjal: kile. · Pakend on äärtest punane ja keskelt läbipaisteb, et kiirelt näha mis sorti tootega on tegu. · Antud toiduaine on mõeldud kõigile. · Pakendile võiks olla kirjutatud `` Free`` või vähemalt ``Cheepest``. · Arvan, et tühjaks saanud paken peaks minema prügikasti või siis pakendist võiks valmistada prügikotte ( ümber sulatada ). Informatsioon pakendilt · Tegemist on Slovakkia tootega. · Tooded on pakendatud Slovakkias · Pakendilt võib lugeda informatsiooni eesti-, leedu-, vene-, poola-, inglise-, tsehhi keeles. · Säilitada...
Vanill Sisukord: Sissejuhatus Kuidas tehtakse vanilli Kust vanill oma alguse sai Kust me tänapäeval vanilli saame Kuidas kasutati köömneid Kuhu kuulub vürtsiköömen Mida tehti põhjamaades köömnetega Ehtne vanill, nagu me vanillikauna nimetame, on tegelikult eksootilise valge roniorhidee seemnekaun. Viljad korjatakse enne valmimist ja säilitatakse seejärel pimedas, lastes kaunadel fermenteeruda. Nii muutuvad nad vanillile tüüpiliselt mustaks ja on kasutamiseks valmis. Vanilli tõid Mehhikost Euroopasse 16. sajandil hispaanlased. Asteegid oli selleks ajaks juba kaua kasutanud vanilli kakao maitsestamiseks. Tänapäeval saame vanilli Madagaskarilt ja Kesk-Ameerikast. Vanillikaunas on palju aroomi.Väikesed peened mustad terad vanillikaunas on need, mis annavad maitse kastmetele, magustoitudele, küpsetistele, vahukoorele jne. Vürtsköömneid kasutati Vanas Egiptuses põhiliselt ravimina. See on üheaastane niitpeenete lehtede ja väik...
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid..............................................................................................................5 Mõju inimesele..............................................................
E Nimetus Kasutusala: Omadused: Kõrvalmõjud: Aine E 621 Naatriumvesin Lihatoidud, Lõhna- ja Hiina restorani sündroom: valmistoidud, maitsetugevda südame pekslemine, peavalu, ikglutamaat pearinglus, näo punetus, lihas- lihaleeme- -ja. ja liigesvalud,migreenilaadsed puljongikuubikud, peavalud. Riskirühma kuuluvad salatikastmed, allergikud, astmaatikud, peavalu kuivkastmed, põdevad inimesed ja lapsed. maitsesegud. Imikute ja väikelaste toitudes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
