100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
220 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigridr
Õppematerjali autor
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY
Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimuse tekst Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem.
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse:
tasakaaluhind on kõrgem. 14. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil kõik tootjad on hinnavõtjad. 15. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: Tootmise otsused on tsentraliseeritud. 16. Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide langes. See põhjustab arvutite: pakkumise kasvu. 17. Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav: Pepsi hind on tõusnud. 18. Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist asendusefektiga. Arvestustest 3.1 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist
Küsimus 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku b. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist c. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku d. tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub Tagasiside Õige vastus on: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside
kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus rahaühiku kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul. Küsimus 9 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud Valmis sissetuleku korral, kui Hinne 0,0 / 1,0 Vali üks või enam: ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid