50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kkonnake
Õppematerjali autor
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii
7.suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg
Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg
Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus – nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite „Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.“ (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. – Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse
Arutleva kirjandi kirjutamine 1. Sissejuhatus Eesmärgid: - püstitada põhieesmärk või -tees; - juhatada lugeja teemasse; - luua sobiv meeleolu; - luua lugejaga usalduslik side; Tüübid: - huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade.
Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton) Kirjandi tekst... 3. S
Kirjandi kirjutamine Pealkiri : · Pealkirja lõpus ei ole punkti. · Pealkirja võib lisada hiljem. · Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. · Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" Moto: · Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. · Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. · Moto peaks peamõtet täpsustama. · Moto võib olla ladina keeles. · Nt. Pealkiri · · (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus.(,,) · (Arvo Valton) Sissejuhatus: · Sissejuhatus peab olema üldine. · Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. · Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. · Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. Teema arendus: · Teema ar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid