Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats
akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Madeleine kirik Pariisis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Riisipere mõisahooone Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üheks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline
Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. VARAKLASSITSISMI ARHITEKTUUR PRANTSUSE arhitektuurile on pea alati olnud iseloomulik tugev klassitsistlik joon. Umbes 1760. aastal saab see aga lausa valitsevaks, kui lõplikult kaovad baroki ja rokokoo elemendid. Louis XVI stiili kuulsaim arhitekt oli J. G
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.
Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Tartu ülikooli peahoone Stenbocki maja Toompeal Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud.
Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster.
Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904- 1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige kohal asub hiiglaslik kaaraken. Pikk 18 asuval ehitisel võime tõdeda, et see on täielikult J. Rosenbaumi käekiri. Antud hoone asub heas asukohas, kuna tahes-tahtmata saab ta oma eriilmelise fassaadi tõttu palju tähelepanu
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1
Kõik kommentaarid