Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused. (12)

Kutsekool - Keemia - rekursiooni- ja keerukusteooria

4 HEA

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #1

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #2

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #3

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #4

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #5

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

344 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

InnerConflict Õppematerjali autor

Edu Teie keemia õpingutel!

Puuduvad küsimuste vastused 46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35. punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, vajalikku materjali polnud mul vihikus kirjas või pole olemas ka internetis.
Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.

keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (iii perioodi näitel) metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega näited metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku väävli kloori lahjendatud hapete leeliste soolade vesilahustega ja veega näited metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias näited metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon korrosioonikaitse metallide levik looduses mineraalid ja maagid metallurgia 9 metallide ja sulamite kasutamine näited elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt näited hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes näited 12 hapete aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel näited 13 ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel näited 14 elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste tugevad ja nõrgad elektrolüüdid näited indikaatorid keemias nende kasutamine happelis-aluselised indikaatorid 16 lahuse ph kui keskkonna happelisuse näitaja seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja ph väärtuse vahel lahuse ph määramise võimalused soolade hüdrolüüs ja selle hindamine näited vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel ioonilisel ja ioonilisel taandkujul) näited ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus näited katioonide ja anioonide määramise kohta elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis näited 23 keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta 24 keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid näited katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel näited 27 pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid näited keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine näited 30 mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused põhilised mittemetallid nende omadused ja ühendid väävelhappe omadused ja kasutusalad mineraalväetised nende osatähtsus põllumajanduses põhilised taimede toite elemendid liht- liit- ja segaväetised ainete kvalitatiivne analüüs katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid süsiniku omadused süsinikuaatomi omapära orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid reaktsioonivõrrandite näited orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur ainete nimetuste koostamise näited ainete isomeeria nähtus näited isomeeride struktuurivalemite koostamine isomeeride nimetamine küllastunud süsivesinikud alkaanide homoloogiline rida alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega krakkimine ja isomeerimine 44 alkaanid looduses metaani omadused ja plahvatusohtlikus nafta töötlemine nafta saaduste kasutusalad küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48 vesiniku halogeenide ja halogeenvesinikega aromaatsed ühendid (areenid) benseen kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid) nende sünteesi põhimõte polüeteeni saamine ja rakendusalad alkoholide struktuur omadused ja rakendusalad alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile karbonüülühendite omadused ja kasutamine karboksüülhapete struktuur nomenklatuur ja keemilised omadused karboksüülhapete tähtsmate 55 etaanhappe reageerimine metallide aluseliste oksiidide aluste ja alkoholidega eetrid ja estrid rasvad orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühend

Keemia

doc

Keemia konspekt

44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood

Keemia

rtf

Konspekt

Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. 2.8 Keemilise sideme alaliigid. 2.8.1 Kovalentne side. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronpaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest ja liigub ümber mõlema aatomi tuuma. H· + · H ® H : H ehk H-H Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki:

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Anorgaaniline keemia

Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline

Keemia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3 d) Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 või K3Al(OH)6 kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad

Keemia

Rohkem sarnaseid