50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
huiannan
Õppematerjali autor
pannes inimkeha liikuma, täpselt nagu paneb bensiin liikuma auto. Süsivesikud jagunevad kahte rühma: liit-, ja lihtsüsivesikud. Lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiremini kui liitsüsivesikutest. Süües liitsüsivesikuid püsib täis kõhu tunne kauem, sest glükoos eraldub liitsüsivesikutest aeglasemalt. Seega on lihtsüsivesikude head, kui on vaja ruttu energiat saada. Meie igapäevane toit sisaldab kolme liiki süsivesikuid: glükoos, kiudained ja tärklis. Glükoos on kõige väiksem osa millest organism suudab energiat toota. Glükoosi ehk veresuhkru tase organismis peab vastama normile. Liiga madal võil liiga kõrge veresuhkur ohustab organismi. Glükoosi taseme reguleerimisega organismis tegeleb kõhunääre mis toodab insuliini. Kui toit sisaldab liiga palju lihtsüsivesikuid võib see kõhunäärme üle koormata. Selle tagajärjel võib inimene haigestuda diabeeti, suhkruhaigusesse. Tärklis on liitsüsivesik mida
fruktoosi ja sahharoosi. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostas M. Kolga Biokeemia koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. (Rääkides veresuhkrust, mõistetakse glükoosi hulka veres ja see iseloomustab süsivesikute ainevahetust organismis. Veri kannab glükoosi kudedesse, kus ta kasutatakse peamiselt energia tootmiseks.) Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees
ketoosidel – ketorühm. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Monooside tähtsamad esindajad on: ◦ Glükoos (dekstroos, viinamrajasuhkur) - on taimede ja loomade põhilie süsivesik. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. ◦ Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) - on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. ◦ Galaktoos - (on glükoosi isomeer, erinedes glükoosist ainult hüdroksüülrühma ja vesiniku paigutuse poolest neljanda süsinikuaatomi juures) leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Kuulub laktoosi
Tartu Ülikool SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE Referaat Annika Liiv Füsioteraapia Tartu 2011 Suhkrust... Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle puhastamisel ja kristalliseerimisel
(sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Monosahhariide glükoosi (ehk viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Magusad mono- ja disahhariidid (lihtsuhkrud) võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast kuni 10%. Peamine toidu süsivesik on tärklis, mis koos mittetärkliseliste kiudainetega kuulub polüsahhariidide (liitsuhkrute) hulka. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks. Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse ka kiudainete nime all. Nad jagunevad vees 5 lahustuvateks ja vees lahustumatuteks
Ø fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: Ø sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; Ø laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); Ø maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: Ø taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, Ø loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 1
1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi.
2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid