Säästmine ja ostuhullus (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Säästmine ja ostuhullus

Referaat Säästmine ja ostuhullus  Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist.

Majandus

9

doc

Säästmine ja Ostuhullus

Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa

Majandus

16

docx

Rikkaks saamise õpik - J. Roosare

Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare  Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada.  Pettusega kaugele ei jõua.  Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee.  Häid töötajaid madala palgaga on raske leida.  Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa.  Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema

Investeeringute alused

25

docx

Turunduse ainetöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted

Turundus

12

doc

Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale

Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a:  Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused ­ võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimää

Majandus

19

doc

Interneti turundus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004  Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekk

Turundus

31

doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus

30

doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA............................................................................

Makroökonoomika

Kommentaarid (0)